Sirje Rank • 30. august 2012 kell 3:21

Euroopa võlakriisis ees otsustavad nädalad

Riigikogu koguneb erakorralisele istungile, et otsustada Eesti liitumine euroala alalise päästemehhanismiga ESM.

Kreeka suhtes, kust võlakriis kolm aastat tagasi lahti läks, püsib kahe abipaketi ning ulatusliku võlgade restruktureerimise järel jätkuvalt ebakindlus, kas riik ikka suudab euroalale püsima jääda. Läinud nädalal Kreeka peaministri Antonis Samarasega kohtunud Saksamaa kantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Francois Hollande kordasid mõlemad, et soovivad Kreeka jätkamist euroalal, kuid uut abipaketti ega lisaaega ei taha Kreekale keegi anda.

"Mida Kreeka Saksamaalt loota võib on see, et me ei tee ennatlikke otsuseid, vaid ootame ära usaldusväärsed andmed ehk teisisõnu troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi - toim.) raporti," ütles Angela Merkel agentuuri Bloomberg vahendusel.

Eelkõige peab sellest selguma, millised on Kreeka väljavaated riigi võlakoorem aastaks 2020 160 protsendilt SKPst 120%-le saada, mis on IMFi hinnangul viimane piir, millega Kreeka majandus toime tuleks.

Laias laastus on võimalikud kolm stsenaariumi: Kreeka on küll tingimuste täitmisest maas, kuid suudab uute kärbete ja tulusid suurendavate meetmetega uuesti järjele jõuda; Kreeka on tingimuste täitmisest maas, vajades lisaaega ja ilmselt ka uut abipaketti; Kreeka ei suuda tingimustega toime tulla ja vajab uut võlgade mahakandmist (kus põhiraskust kannaksid ilmselt keskpangad) ja ulatuslikku uut abiprogrammi. Kaks viimast stsenaariumi on tõenäolisemad kui esimene, mis oleks euroala poliitikute esmane eelistus.

Troika raportit on oodata septembri lõpus/oktoobri alguses.

Kreeka peaminister Antonis Samaras taunis teravalt kriitikat oma riigi aadressil, kurtes, et see peletab investorid eemale ja pärsib erastamisplaane. Valitsus teeb aga kõik, et Kreeka euroalal jätkaks - sel nädalal avalikustati ka rida meetmeid viiendat aastat languses majanduse turgutamiseks, sh erimajandustsoonide loomine.

Angela Merkel omalt poolt manitses Kreeka euroalalt lahkumisest rääkivaid Saksa poliitikuid oma sõnu hoolega kaaluma. Sest asjade selline käik võiks tuua kriisi uue ägenemise ajal, mil Euroopa Keskpank lihvib plaane, kuidas Hispaania ja Itaalia kriisi leviku eest ära kaitsta.

Keskpanga sekkumise ootuses on Hispaania ja Itaalia võlakirjadest pagenud investorid neid taas ostma hakanud ning sel nädalal said mõlemad riigid turult laenu viimaste kuude soodsaima hinnaga. Ent tootlused on jätkuvalt kõrged. Nädala pärast, kui koguneb Euroopa Keskpanga nõukogu, oodatakse Mario Draghilt täpsemaid detaile keskpanga plaanidest võlakirjatootluste vahede tasandamiseks. Augusti algul ütles Draghi, et keskpank võib uuesti käivitada tugiostud, kuid seda vaid kahasse euroala päästemehhanismidega ning reformiprogrammiga abi küsivale riigile. Draghi plaane võib samas edasi lükata Saksamaa konstitutsioonikohus, mis on alles 12. septembril lubanud teatada otsuse, kas ESM on üldse Saksamaa põhiseadusega kooskõlas.

Tugev vastasseis on Mario Draghil ka Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanniga, kes ütles hiljuti Saksa väljaandele Der Spiegel, et keskpanga rahast on kerge sõltuvusse sattuda ning sisuliselt tähendavad tugiostud valitsuste rahastamist keskpanga rahapressi abil, mida teha ei või. Euroopa Keskpanga juhatusse kuuluv endine Saksamaa aserahandusminister Jörg Asmussen pareeris, et keskpank kavandab tugimeetmeid vaid oma mandaadi piires.

Eile Berliinis Angela Merkeliga kohtunud Itaalia peaminister Mario Monti ütles, et kui Bundesbank ei lase Euroopa Keskpangal turule sekkuda, on see Saksamaa jaoks sama hea kui jalgpallis oma värava löömine. Eri meelt jäid Merkel ja Monti eile aga ESMile pangalitsentsi andmise osas, mis tagaks abifondile juurdepääsu keskpanga laenudele ja sellega suurema tulejõu. Merkel kordas, et see oleks ELi aluslepingutega vastuolus, Monti nentis, et lepinguid saab muuta.

Itaalia praegu abi küsida ei kavatse, ütles Monti intervjuus väljaandele Il Sole 24 Ore. "Loomulikult ei taha ma seda, et Itaalia pärast kõiki neid pingutusi, mis juba tulemusi annavad, peaks end painutama mingi eraldi järelevalve alla nagu on läinud abi küsinud riikidega," ütles Monti. "Me ei ole sellises seisus."

Laenukulude alandamiseks ei ole ka Hispaania veel abi küsinud, soovides enne ära oodata detailid Euroopa Keskpanga plaanidest. Sel nädalal Hispaania peaministri Mariano Rajoyga kohtunud Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy sõnul piisab Hispaania kõige pakilisemate probleemide lahendamiseks juunis riigi pankade jaoks küsitud 100 mld euro suurusest abipaketist. Agentuuri Reuters andmeil kompab Hispaania siiski ka täiendava abi võimalusi. Kataloonia teade , et riigi suurimates võlgades regioon vajab keskvalitsuselt 5 miljardit eurot abi, on uus kinnitus riigi rahanduse kehvast seisust. Seda lisaks infole, et Hispaania majanduslangus oli teises kvartalis arvatust sügavam (aasta baasil 1,3%) ning deposiitide väljavool Hispaania pankadest juulis rekordiline.

Ka Itaalia majandus on languses - neljandat korda 2001. aastast ja neljandat kvartalit järjest, millel on oma osa Mario Draghi kärpemeetmetel.

Mis on aga saanud ELi ja IMFi programmiga Iirimaast ja Portugalist? Iirimaa on ettevaatlikult laenuturul tagasi, Portugal peaks programmi järgi turule naasma tuleval aastal. Lootust annab see, et Portugali võlakirjade tootlused on langenud tasemele, mida viimati nähti enne abipaketi palumist. Samas on ka Portugali valitsusel kärbetest halvenevas majanduskliimas järjest raskem abiprogrammi tingimusi täita.

Hetkel kuum