Swedbanki hirmutab riigi suur mõju ehitusturul

Swedbanki krediidiportfelli analüüsi valdkonnajuhi Urmas Simsoni sõnul viitavad teise kvartali andmed Eesti ehitusturu jätkuvale tugevusele – kui esimeses kvartalis kasvas ehitusturg aastases võrdluses 35%, jätkus kasv ka II kvartalis, ulatudes 37%ni.

“Viimase kümne aasta jooksul on teise poolaasta käive esimest poolaastat alati ületanud. Tuginedes esimese poolaasta 769 miljoni euro suurusele käibele, kujuneb Eestis “omal jõul tehtud ehitustööde” käibeks tänavu seega oodatavalt 1,7 miljardit eurot,” ütles ta.

Simsoni sõnul kaasneb Euroopa ning saastekvootide raha kasutamisega siiski ka oht. “Riigi osakaal on turul endiselt ülikõrge. Küsimus on, kas me oma raha eest sarnaseid asju ehitaksime,” lausus ta.

Ehitussektorisse liikuv raha aitab hoida tema sõnul küll tööhõive taset, kuid kuna erasektori tellijatel on löögile pääsemine raskendatud, on tegemist olulise turumoonutusega.

Just nagu plaanimajandus. “Tuleb loota, et 2013.–2014. aasta oodatav riigi tellimuste langus ei ole väga suur (üle 30%). Siiski võiks loota, et järgmisel paaril aastal langeb riigi osa turul alla 50%, vastasel juhul meenutab olukord kunagist plaanimajandust. Kui erasektori tellija puhul on üldjuhul kindel, et ehitatakse seda, mida vaja, ja sellise hinnaga, mis on mõistlik, siis riigi tellimuste puhul ei ole see päris kindel. Erasektor saab ebamõistlike asjade ehitamise puhul otseselt karistada kahjumiga, riigi puhul nii konkreetne piits puudub,” märkis Simson.

Riigi Kinnisvara ASi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Madis Idanurme sõnul peaks seda teemat kommenteerima need institutsioonid, kes määravad, kuhu kvoodiraha suunatakse ja jagatakse. “Riigi Kinnisvarale on riik omanikuna seadnud ülesanded ette ja meie ei saa anda hinnangut, kas see ülesanne on piisavalt läbi mõeldud,” lausus ta. Idanurme sõnul laieneb see teema kõikidele otsustele välisraha kasutamise kohta, mitte ainult ehitusele.

Kampaania korras soojustamine. TMB ASi juhataja Jaan Lutsu sõnul on CO2 kvootide eest saadud raha suunatud peamiselt majade soojustamisele. “Kindlasti ei soojustaks me ilma kvoodirahata nii suures mahus kui praegu Euroopa raha eest. See on küll vajalik, aga kahe otsaga asi,” rääkis ta.

Lutsu sõnul annab kampaania korras soojustamine sageli vähe resultaati. Tema hinnangul annab kõige parema resultaadi uus ehitus, kus on kõrgtasemel lahendatud kõik soojustusprobleemid, sest siis on ka hoone esteetiline külg vastuvõetav.

“Kampaania korras paneme sageli soojuskihi ümber maja, mingisuguse pleki peale, kuid see on poolik efekt. Ühest küljest see muidugi aitab veidi hoone soojapidamisele kaasa, kuid kindlasti pole see väga hea lahendus,” lausus Luts.

Luts lisas, et senisest rohkem võiks siiski tähelepanu pöörata uute hoonete ehitamisel soojustehnilistele aspektidele ja lahendada need tänapäevasel tasemel, mis garanteerib pikaks ajaks väga hea soojapidavuse.