Mõni nädal tagasi märkasin Postimehes uudist uuringu kohta, mis näitas, et Eesti toiduainetööstused ei kasuta enam üldse või siis kasutavad väga vähe transrasvu.
Oli see uudis üsna tagasihoidlikul kohal lehes ja ka mujal meedias mingit tormi sellele ei järgnenud. Ei midagi sellist, nagu juhtus pärast Evelin Ilvese esimest sõnavõttu sel teemal, et transrasvad on tervisele ohtlikud ja teadlik tarbija peaks neid sisaldavate toodete ostmist vältima.Mäletate ju küll neid “mesikräpi”-nalju.
Miskipärast reageeris avalikkus presidendiproua igati õigele üleskutsele pigem kriitiliselt ja esimese hooga üritas ka Evelin Ilves oma väljaöeldust taanduda. Tegelikult ju täiesti tarbetult.
Pidevalt isiksusena pildil. Pigem võiks Evelin Ilves nüüd võtta endale Eesti toiduainetööstuste viimaste aastate suurima mõjutaja tiitli. Rääkimata sellest, et ta on Eesti esimene presidendiproua taasiseseisvumisajal, kes reaalselt midagi ära teeb, suuri protsesse mõjutab. Kes on pidevalt pildis mitte malbelt naeratava ja reeglina vaikiva kujuna presidendi käevangus, vaid eraldi seisva isiksusena, kes ei häbene oma arvamust avalikult kuulutada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Olen üsna veendunud, et eelkõige seda viimast Evelin Ilvesele pahaks pannaksegi. Ta ei püsi raamides. Asjaolu, et presidendiproua on Eesti avalikus elus kaugelt säravam tegelane kui president ise, tundub ilmselt paljudele lihtsalt sündsusetu. Õige naine nii ei tee.
Riigijuhi õla varjust väljakippuvate abikaasadega on rahval olnud läbi aegade armastuse-vihkamise suhe. Nii nähakse ka paljudes Evelin Ilvese väljaütlemistes eelkõige midagi negatiivset, süüdistatakse teda roosas mullis elamises ja vaesemate inimeste solvamises üleskutsetega tervislikumale toitumisele.
Kui aga mõelda sellele, et kolmandik koolilapsi sööb iga päev friikartuleid, siis pole ebatervislik toitumine küll mingi kehvema sissetulekuga inimeste spetsiifiline probleem. Usun, et Evelin Ilves on juba paljusid pannud mõtlema nii parema ja puhtama söögi kui ka regulaarsema liigutamise peale.
Kuulakem teda kui inimest, mitte kui naist. Evelin Ilvest saadab sama needus, mis naisministreidki. Nende seeliku pikkus ja küünevärv varjutab nende sõnumi. Meedial on rohkem tegemist sellega, kas too naine on parasjagu liiga paks või teeb liiga palju trenni või kulutab liiga palju oma välimuse tuunimisele. Ja kui ta seda viimast ei teeks, oleks ta meil teistpidi hambus. Kuulake Evelini rohkem kui inimest, mitte kui naist, nii võite hulga arukaid mõtteid üles noppida.