Kaubakoodide virvarr ning üks sanktsioonide alt väljas kaubagrupp võivad olla tekitanud olukorra, kus Eestisse pääseb endiselt keelatud Vene gaas.

- Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna kinnitab, et Alexela Vene gaasi Eestisse ei tarni.
- Foto: Liis Treimann
Kuigi võimalik tulevane Venemaa-vastaste sanktsioonide pakett võib selle probleemi kinni nõeluda, on gaasiturul küsitavusi üksjagu.
Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna selgitab pikemas intervjuus, missugune on Eesti gaasiturg viimasel pooleteisel-kahel aastal ning kuidas hindab ta siinset olukorda.
Sellele, et miskit võib gaasiturul haiseda, viitab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mis oma hiljutises ettevõtjatele läkitatud kirjas viitas, et ilmnenud on sanktsioonidest möödahiilimise trendid. Samuti on ministeerium viidanud, et maksuametil on probleeme gaaside eristamisega ning keelust kinnipidamise kontrollimisega.
Neile justkui vastukaaluks räägib Vedelgaasi juhatuse liige Sandor Tabo, et tema midagi küsitavat meie turul ei näe.
Äripäev kirjutas mõne aja eest, kuidas Eestisse on alates selle aasta algusest hakanud sisse voorima suures koguses butaani, millega siin pole midagi pihta hakata. Mõnedes turuosalistes on tasapisi siginenud kahtlus, et butaani sildi all tuuakse meile sisse tegelikult Vene sanktsioneeritud segugaasi ehk LPGd või samuti laialdaselt kasutatavat propaani.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestisse tarnitakse alates aasta algusest rekordiliselt palju butaani. Osa asjatundjaid on veendunud, et sisse tuuakse sanktsioneeritud Vene gaasi, sest sellises koguses Eestisse vooriva butaaniga pole siin midagi peale hakata.
Võimalik, et Eestisse voolab metsikutes kogustes Vene gaasi, mis rahastab Vladimir Putini sõjamasinat, aga siinne ametkond sisuliselt laiutab käsi, selle asemel et nõuda ja tegutseda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestisse saabus möödunud aastal Leedust mitukümmend korda rohkem butaani kui varasematel aastatel, mille päritolu peaks aga maksu- ja tolliamet põhjalikult kontrollima, rääkis Äripäeva ajakirjanik Pille Ivask.
See on müüt, et kestlik lahendus on kallis, rõhutab Põhja-Tallinnas kestlikku Hundipea linnajagu rajav Markus Hääl.