Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltika suurim tõusja
Maailma täiesti keskpärase tootlusega Tallinna börsil oli kolmanda kvartali suurimaks tõusjaks Baltika aktsia.
Baltikale oli eelmine kvartal oluline ning ridamisi tuli positiivseid sündmusi. Esmalt teatati Kati Kusmini palkamisest, kelle esimene tööpäev rõivatootja juures eile oligi. Teiseks teatati Baltika kvartali müügist Tallinnas ja tasuti suures mahus laen Swedbankile.
Baltikale oli oluline puhaskasumisse jõudmine pärast 3,5 aastat kahjumis tegutsemist. Kõigi nende tegurite mõjul tõusis Baltika aktsia kolme kuuga 42,8 protsenti. Teistest aktsiatest talle vastast ei olnud. Lisaks Baltikale ületasid Eesti aktsiaturu tootlust vaid kolm kohalikku aktsiat – Tallinna Vesi (16,1 protsenti), Olympic EG (14,6 protsenti) ja Tallink (11,1 protsenti).
Järvevana aktsia hind tõusis 4,6 protsenti, Skano Groupi oma 4,6 protsenti, Trigon PD (4 protsenti), Tallinna Kaubamaja (2 protsenti), Nordecon 1,7 protsenti) ja Ekspress Grupp (1,0 protsenti). Viie ettevõtte aktsia hind langes. Suurim kukkuja oli 12,6 protsendiga Arco Vara aktsia, Silvano FG aktsia langes 12,1 protsenti. Vähem kui 10 protsenti kaotasid Harju Elektri aktsia (langus 4,9 protsenti), Merko Ehituse aktsia (3,5 protsenti) ja Premia Foodsi aktsia (3,3 protsenti). Arco Vara aktsia langes suuromanike Toomas Tooli, Stephan David Balkini, Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingase aktsiamüükide tagajärjel.
Kolmandasse kvartalisse jäi ka kunagi juba börsil olnud Pro Kapitali fiaskoga lõppenud aktsiate avalik pakkumine, mistõttu ei saanud Tallinna börs endale veel ühe ettevõtte aktsiat juurde.
Eesti börs oli keskpärane. Euroala oivik Eesti oli oma Bloombergi andmetel 7,2protsendise tõusuga juhtivate aktsiaindeksite seas keskpärasel 30. kohal. OMXi kodulehe andmetel aga tõusis indeks 8,23 protsenti. Keskeltläbi läks üleilmselt aktsiaturgudel kolmandas kvartalis hästi. Mõnevõrra üllatav oli Kreeka platseerumine kolmandale kohale eksootiliste Nigeeria (tõus 22,49 protsenti) ja Sri Lanka (21,73 protsenti) järel. Raskuste ja päästepakettide järgi tuntud Kreeka börsil toimus 20,94protsendine tõus.
Mida kujutab endast Kreeka aktsiaturg? Ateena üldindeksis on 60 ettevõtte aktsiad. Nendest vaid 36 ettevõtet olid omakapitali tootluse poolest kasumlikud. Hinna-kasumi suhtelt on ajalooliste kasumite põhjal näit negatiivne. Selles ei ole midagi tavatut. Ka teiste kriisimaade Itaalia ja Portugali P/E-d on negatiivsed, Iirimaal on see 21,7 ja Hispaanial 23,1. Ettevaatavalt ehk analüütikute prognoositud kasumite põhjal on selle aasta P/E 362,5 ja tuleva aasta oma 15,6. Analüütikud ootavad mingil põhjusel Kreeka ettevõtete tulemuste märgatavat paranemist. Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhte poolest on Kreeka ettevõtted vähem väärt, kui seda on bilansiline väärtus.
Miks osta Kreeka aktsiaid? Üheks põhjuseks võib olla see, et börs on kõvasti kukkunud. Kreeka aktsiaturg tegi tipu 1999. aastal, 2007. aastal ei jõutud enam uut tippmarki püstitada. 1999. aasta tipust on aktsiate hinnad 86,9 protsenti alla tulnud.
Kuidas saab osta Kreeka aktsiaid? USA aktsiaturult leiab National Bank of Greece’i aktsia. Aktsia on kõikunud NYSE-l 52 nädala jooksul 1,12 ja 410 dollari vahemikus ja maksis reedese sulgemishinna põhjal 2,40 dollarit. See aktsia võiks olla baromeeter, kuidas Euroopa pangandust päästetakse.
Saksa börsidel leidub ka Kreeka hasartmängukompanii OPAPi aktsia. Selle aktsia hinna-kasumi suhe on Bloombergi andmetel kõigest 2,5 ja eeldatav dividenditootlus 13,4 protsenti. Aastaga on aktsia hind kukkunud 40,9 protsenti. Kreeka valitsus peab plaani suure osaluse müügiks 2030. aastani sportmängudele panustamise monopolis. Huupi tulistamiseks Kreeka aktsiad ei sobi. Riskid on väga suured ja ettevõtted tuleb endale selgeks teha. Lisaks veel ka üldmajanduse riskid, riigi sekkumine majandusse, Euroopa diktaadina nõutavad kärped ja maksutõusud.
Võrdlus
Kreeka tuli kolmandaks
III kvartali europõhine tootlus, %
Kümme paremat turguNigeeria 22,49Sri Lanka 21,73Kreeka 20,94Egiptus 20,78Venezuela 20,20Uus-Meremaa 14,79Sloveenia 13,65Norra 13,14Saksamaa 12,47Tai 11,56
Muud maadIndia 11,11Taani 10,27Rootsi 9,17Soome 8,79Hispaania 8,54Venemaa 7,36Eesti 7,21Poola 7,05Brasiilia 6,10Itaalia 5,75Türgi 5,03Suurbritannia 4,31Iirimaa 4,12Läti 3,24USA 2,50Leedu 1,15Jaapan -0,90
Suuremad kukkujadKüpros -24,67Mongoolia -14,64Vietnam -8,53Hiina -6,88Maroko -6,03Bahrein -5,43Zambia -5,28Mauritius -5,00Omaan -4,45Liibanon -3,77