Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aas: Eesti on olnud Soomele halb õpilane
Tänasel Euregio transpordifoorumil leidis Tallinna abilinnapea Taavi Aas, et Eestil on Soomelt veel palju õppida.
„Ma arvan, et Eesti peab Soome eeskujul kõigepealt saama korda oma siseriikliku ning rahvusvahelise ida-lääne suunalise reisirongiliikluse. Alles seejärel saaksime reaalselt panustada põhjast lõunasse suunduvasse kiirraudteesse,“ kommenteeris Taavi Aas plaanitavat Rail Balticu projekti. Ta tõi oma sõnavõtus näiteid varem ajakirjanduses ilmunust, kus öeldi, et Rail Baltic ei tasu end Eestis ära, kui siin ei ole piisavalt rongireisijaid.
„Läti transpordiminister Aivis Ronis on öelnud tänavu septembri algul väga selgelt, et Rail Baltic on Lätile vastuvõetav vaid juhul, kui selle osaks saab liin Ventspilsi sadamasse. Ma arvan, et samasugusele positsioonile võiks ka Eesti alla kirjutada. Eestile oleks kasu Rail Balticust märksa suurem kui selle osaks saaks liin Tallinnast Narvani. Tallinnast vaadates ei tea ma ühtegi head põhjust, miks peaksid meie Peterburi sõbrad saabuma Tallinna läbi Helsingi,“ märkis Aas.
Aasa sõnul ei tohi unustada Peterburi ning seda ümbritsevat piirkonda, mis on Läänemere idakaldal suurim metropol nii rahvaarvult kui ka majanduse mahult. Ta lisas, et Eesti on püüdnud pikka aega selle naabruse potentsiaali mitte tunnustada ja rõhutanud riske, kuid Soome on teinud oma parima sellest naabrusest kasu saamiseks. „See on kindlasti valdkond, kus minu arvates Eesti on seni olnud Soomele halb õpilane,“ väitis Aas.
Lõppsõnas märkis abilinnapea, et Rail Baltic on poliitiline projekt, mis peab olema tagatud poliitilise ehk Euroopa Liidu rahaga, sest küsimuseks jääb, kas Läänemere idakalda reaalmajandused suudavad välja kanda selle jooksvaid kulusid.
„Olukord muutuks vaid Euroopa Liidu sügavamal integratsioonil, kus ka üleliidulise infrastruktuuri jooksvad kulud kaetakse tsentraalsest liidu eelarvest,“ rääkis Aas, „Majanduslikult tuleb Balti mere idaosas luua paremad ühendused maailmamajanduse kasvupiirkondadega - nii raudteed mööda, meritsi kui ka õhutranspordis.“
Täna toimus kaheksandat korda MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio korraldatud foorum, mis kandis nime "Läänemere Idakalda transpordivisioonid" ning keskendus transpordi ja logistika tulevikule piirkonnas, projektile Rail Baltic ning rahvusvahelisele koostööle.