- OMX Baltic0,11%320,29
- OMX Riga0,06%971,12
- OMX Tallinn−0,07%2 232,92
- OMX Vilnius0,42%1 513,35
- S&P 5000,66%7 773,95
- DOW 300,18%51 267,9
- Nasdaq 1,05%27 477,31
- FTSE 1000,34%10 497,94
- Nikkei 2251,02%70 661,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,14
- OMX Baltic0,11%320,29
- OMX Riga0,06%971,12
- OMX Tallinn−0,07%2 232,92
- OMX Vilnius0,42%1 513,35
- S&P 5000,66%7 773,95
- DOW 300,18%51 267,9
- Nasdaq 1,05%27 477,31
- FTSE 1000,34%10 497,94
- Nikkei 2251,02%70 661,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enamus eestlasist peab ELi toetuse mõju positiivseks
Toetustest kuulnuist hindas nende mõju majandusele väga positiivseks 33% ning pigem positiivseks 58%. Läbi aastate on toetuse mõju hinnang Eesti majandusarengule jäänud enam-vähem samaks.
Euroopa Liidu struktuuritoetuste peamine eesmärk on toetada majanduse jätkusuutlikku arengut, parandada konkurentsivõimet ning tõsta tööhõivet. Valdavava osa vastanute hinnangul on struktuuritoetustel Eesti majandusarengule positiivne mõju. 5% eurotoetusest teadlikke inimesi peab selle mõju negatiivseks.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul on eurotoetus olnud Eesti majanduse jaoks oluline tõuge. "Teadlikkus toetusest ja selle väärtustamine tähendab, et see on erinevatel viisidel jõudnud paljude Eesti inimesteni," märkis ta.
Aastaga on seitsme protsendipunkti võrra, 46%ni kasvanud struktuuritoetustest teadlike inimeste hulk, kes peavad euroraha planeerimist ja jagamist selgeks ja läbipaistvaks. Toetuste jagamise ja planeerimise peamise murena tõid vastajad välja info vähese leviku.
Kõige kindlamalt teavad eestlased, et toetust saavad teed, raudteed, sadamad, regionaalareng ning ettevõtlus ja innovatsioon. Toetust saanud objektidest, projektidest ja tegevustest meenus vastajatele kõige sagedamini (59%) teedeehitus. Konkreetsetest projektidest nimetati kõige enam (4%) Ahhaa keskust.
65% vastanuist arvab, et ELi struktuuritoetused suunatakse õigetesse valdkondadesse. Viiendik oli seda meelt, et nende valik pole õige. Tänasest rohkem toetust vajaksid vastajate hinnangul haridus (37%) ja vähem toetust vajaksid riiklikud struktuurid (14%).
Veidi vähem kui pooled (43%) kõikidest uuringule vastanutest oleks valmis ise taotluse esitama toetuse saamiseks, kui nad leiaks selleks endale sobiva ELi toetusvõimaluse. Need, kes ei ole valmis ise taotlust esitama, tõid peamiste põhjustena välja taotlemise keerukuse (38%) ja vajaduse puudumise (32%).
Eestile on aastail 2007–13 regionaalpoliitika arendamiseks struktuuritoetustena ette nähtud kokku 3,4 miljardit eurot.
Uuring viidi läbi rahandusministeeriumi tellimusel 18-74aastaste Eesti alaliste elanike seas. Näost-näkku intervjuudes vastas küsitlusele 1012 inimest.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele