• Jaga lugu:

    Enamus eestlasist peab ELi toetuse mõju positiivseks

    87 protsenti Eesti elanikest on kursis sellega, et Eesti saab Euroopa Liidust toetust ning suur osa hindab selle mõju Eesti majandusele positiivseks, selgus Faktum & Ariko augustis läbiviidud uuringust.

    Toetustest kuulnuist hindas nende mõju majandusele väga positiivseks 33% ning pigem positiivseks 58%. Läbi aastate on toetuse mõju hinnang Eesti majandusarengule jäänud enam-vähem samaks.
    Euroopa Liidu struktuuritoetuste peamine eesmärk on toetada majanduse jätkusuutlikku arengut, parandada konkurentsivõimet ning tõsta tööhõivet. Valdavava osa vastanute hinnangul on struktuuritoetustel Eesti majandusarengule positiivne mõju. 5% eurotoetusest teadlikke inimesi peab selle mõju negatiivseks.
    Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul on eurotoetus olnud Eesti majanduse jaoks oluline tõuge. "Teadlikkus toetusest ja selle väärtustamine tähendab, et see on erinevatel viisidel jõudnud paljude Eesti inimesteni," märkis ta.
    Aastaga on seitsme protsendipunkti võrra, 46%ni kasvanud struktuuritoetustest teadlike inimeste hulk, kes peavad euroraha planeerimist ja jagamist selgeks ja läbipaistvaks. Toetuste jagamise ja planeerimise peamise murena tõid vastajad välja info vähese leviku.
    Kõige kindlamalt teavad eestlased, et toetust saavad teed, raudteed, sadamad, regionaalareng ning ettevõtlus ja innovatsioon. Toetust saanud objektidest, projektidest ja tegevustest meenus vastajatele kõige sagedamini (59%) teedeehitus. Konkreetsetest projektidest nimetati kõige enam (4%) Ahhaa keskust.
    65% vastanuist arvab, et ELi struktuuritoetused suunatakse õigetesse valdkondadesse. Viiendik oli seda meelt, et nende valik pole õige. Tänasest rohkem toetust vajaksid vastajate hinnangul haridus (37%) ja vähem toetust vajaksid riiklikud struktuurid (14%).
    Veidi vähem kui pooled (43%) kõikidest uuringule vastanutest oleks valmis ise taotluse esitama toetuse saamiseks, kui nad leiaks selleks endale sobiva ELi toetusvõimaluse. Need, kes ei ole valmis ise taotlust esitama, tõid peamiste põhjustena välja taotlemise keerukuse (38%) ja vajaduse puudumise (32%).
    Eestile on aastail 2007–13 regionaalpoliitika arendamiseks struktuuritoetustena ette nähtud kokku 3,4 miljardit eurot.
    Uuring viidi läbi rahandusministeeriumi tellimusel 18-74aastaste Eesti alaliste elanike seas. Näost-näkku intervjuudes vastas küsitlusele 1012 inimest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Meelis Einstein: lähiajal tuleb defitsiidi kiuste kõvasti ehitada
Rohepööre toob kaasa rohkelt ehitustööd ning ees ootab ka vältimatu hinnatõus, kirjutab Kunda Nordic Tsement ASi tegevdirektor Meelis Einstein Äripäeva infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Rohepööre toob kaasa rohkelt ehitustööd ning ees ootab ka vältimatu hinnatõus, kirjutab Kunda Nordic Tsement ASi tegevdirektor Meelis Einstein Äripäeva infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Populaarne äpp tegi aasta viletsaima börsidebüüdi
Robinhoodi kauplemisäpi kauaoodatud börsidebüüt osutus tänavuseks viletsaimaks: firma tegi IPO pakkumisvahemiku alumises servas ja sellegipoolest nägi avapäeval aktsia väärtuse suurt langust.
Robinhoodi kauplemisäpi kauaoodatud börsidebüüt osutus tänavuseks viletsaimaks: firma tegi IPO pakkumisvahemiku alumises servas ja sellegipoolest nägi avapäeval aktsia väärtuse suurt langust.
Raadiohommikus: Irina Embrich võitudest, Otto Pukk 637% tõusust ning Roman Zaštšerinski koroonapassist
Äripäeva hommikuprogramm kõneleb reedel suurtest võitjatest, aga ka koroonakriisist ja koroonapassist.
Äripäeva hommikuprogramm kõneleb reedel suurtest võitjatest, aga ka koroonakriisist ja koroonapassist.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.