Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti tõrjub eurotoetuste kärpesurvet

    Reedel kogunesid Bratislavas nende Euroopa Liidu riikide peaministrid, kes nimetavad end ühtekuuluvuspoliitika sõpradeks, et ühiselt üle rõhutada, et sellel real ei tohiks toetuste maht Euroopa Liidu järgmises seitsme aasta eelarveraamistikus väheneda.

    "Komisjoni poolt pakutud tasemest allapoole ei tohiks enam minna,” ütles kohtumisel peaminister Andrus Ansip.
    Peaministri sõnul ei ole ühtekuuluvuspoliitika sõpradele vastuvõetav eesistuja pakutud võimalus seada üldine lagi madalam kui 2,5% sisemajanduse kogutoodangust, vahendas Bratislavast valitsuse kommunikatsioonibüroo.
    Eesti teatavasti – kui üks jõudsamaid eurorahade kasutajaid, taotleb Balti riikidele üldse selle ülempiiri osas erandit. (Riigikantselei andmeil annaks protsendimäära tõstmine 0,1 võrra Eestile 2011. a hindades juurde ca 130 miljonit eurot).
    Nn ühtekuuluvuspoliitika sõpradele, kelle hulka kuuluvad lisaks ELi liikmetele Ida-Euroopast ka Portugal, Kreeka, Hispaania, Malta ja Küpros, vastanduvad nn mõistlikuma kulutamise sõbrad ehk riigid, kes ELi eelarvesse rohkem sisse maksavad kui sealt vastu saavad. Argumendiga, et kui Euroopa riigid ümberringi kärbivad, tuleb kokku hoida ka Euroopa Liidu eelarves, taotlevad nad ca 100 miljardi maha lõikamist Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekus (kokku oleks ELi eelarve seitsme aasta peale ca üks miljard eurot ehk 1% ELi SKPst).
    Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso möönis Bratislavas, et ees on rasked vaidlused, kuid rõhutas, et praegu, kui eelarveid koomale tõmmatakse, pole kindlasti õige aeg vaesemate piirkondade järeleaitamiseks kavandatud summasid kärpida. Need rahad moodustavad paljudes riikides väga olulise osa avaliku sektori investeeringutest, ehkki nende kasutamisel on olnud omajagu probleeme.
    „Euroopa eelarve on kõige olulisem instrument mis meil Euroopa tasandil on kasvu kiirendamiseks suunatud investeeringuteks,“ ütles Barroso, juhtides tähelepanu, et toetusraha ei lähe sugugi vaid toetusi saavatele riikidele. Töid teostavad (näiteks teedeehitus) või selle raha eest ostetavaid kaupu tarnivad firmad on tihti jõukamate riikide firmad. Samuti on kasu nendest investeeringutest laiem kui konkreetse riigi kasu.
    Peaminister Ansip rõhutas ka kui oluline on toetada 10 miljardi euro ülekandmist  ühtekuuluvusfondi vahendite Euroopa ühendamise rahastusse, et tagada ühiste konkurentsivõimeliste infrastruktuuriprojektide, näiteks Rail Balticu teostamine.
    ELi järgmisest eelarveraamistikust läheb suurem osa jätkuvalt põllumajandustoetusteks, kuid nende osakaal kogumahus kahaneks Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi 41 protsendilt 37%-le. Ühtekuuluvusfondid moodustaksid 36%, mis teeb kokku 376 miljardit eurot, vahendas agentuur Reuters.
    Novembri lõpus toimub ELi valitsusjuhtide erakorraline Ülemkogu, et üritada veel enne selle aasta lõppu 2014-2020. a eelarveraamistikus kokkuleppele jõuda.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
LHV laenuportfelli kasv kajastub ka aktsia hinnas
Kui LHV teatas, et mais kasvas panga laenuportfell plaanitust kiiremini, siis täna kajastusid head tulemused ka aktsia hinnas, mis tõusis 178 303-eurose käibega +0,44%.
Kui LHV teatas, et mais kasvas panga laenuportfell plaanitust kiiremini, siis täna kajastusid head tulemused ka aktsia hinnas, mis tõusis 178 303-eurose käibega +0,44%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Meditsiinitehnika müüja sai poole konkurendi ostuks loa
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Riigikogu võttis lisaeelarve vastu Eesti pääses Euroopa Komisjoni järelevalvemenetlusest
Riigikogu kinnitas riigifirmadest lisadividendide võtmise ning ministeeriumite kärpemeetmed, millega vähendati tänavust eelarve puudujääki 173 miljoni euro võrra.
Riigikogu kinnitas riigifirmadest lisadividendide võtmise ning ministeeriumite kärpemeetmed, millega vähendati tänavust eelarve puudujääki 173 miljoni euro võrra.