Eesti tõrjub eurotoetuste kärpesurvet

"Komisjoni poolt pakutud tasemest allapoole ei tohiks enam minna,” ütles kohtumisel peaminister Andrus Ansip.

Peaministri sõnul ei ole ühtekuuluvuspoliitika sõpradele vastuvõetav eesistuja pakutud võimalus seada üldine lagi madalam kui 2,5% sisemajanduse kogutoodangust, vahendas Bratislavast valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eesti teatavasti – kui üks jõudsamaid eurorahade kasutajaid, taotleb Balti riikidele üldse selle ülempiiri osas erandit. (Riigikantselei andmeil annaks protsendimäära tõstmine 0,1 võrra Eestile 2011. a hindades juurde ca 130 miljonit eurot).

Nn ühtekuuluvuspoliitika sõpradele, kelle hulka kuuluvad lisaks ELi liikmetele Ida-Euroopast ka Portugal, Kreeka, Hispaania, Malta ja Küpros, vastanduvad nn mõistlikuma kulutamise sõbrad ehk riigid, kes ELi eelarvesse rohkem sisse maksavad kui sealt vastu saavad. Argumendiga, et kui Euroopa riigid ümberringi kärbivad, tuleb kokku hoida ka Euroopa Liidu eelarves, taotlevad nad ca 100 miljardi maha lõikamist Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekus (kokku oleks ELi eelarve seitsme aasta peale ca üks miljard eurot ehk 1% ELi SKPst).

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso möönis Bratislavas, et ees on rasked vaidlused, kuid rõhutas, et praegu, kui eelarveid koomale tõmmatakse, pole kindlasti õige aeg vaesemate piirkondade järeleaitamiseks kavandatud summasid kärpida. Need rahad moodustavad paljudes riikides väga olulise osa avaliku sektori investeeringutest, ehkki nende kasutamisel on olnud omajagu probleeme.

„Euroopa eelarve on kõige olulisem instrument mis meil Euroopa tasandil on kasvu kiirendamiseks suunatud investeeringuteks,“ ütles Barroso, juhtides tähelepanu, et toetusraha ei lähe sugugi vaid toetusi saavatele riikidele. Töid teostavad (näiteks teedeehitus) või selle raha eest ostetavaid kaupu tarnivad firmad on tihti jõukamate riikide firmad. Samuti on kasu nendest investeeringutest laiem kui konkreetse riigi kasu.

Peaminister Ansip rõhutas ka kui oluline on toetada 10 miljardi euro ülekandmist  ühtekuuluvusfondi vahendite Euroopa ühendamise rahastusse, et tagada ühiste konkurentsivõimeliste infrastruktuuriprojektide, näiteks Rail Balticu teostamine.

ELi järgmisest eelarveraamistikust läheb suurem osa jätkuvalt põllumajandustoetusteks, kuid nende osakaal kogumahus kahaneks Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi 41 protsendilt 37%-le. Ühtekuuluvusfondid moodustaksid 36%, mis teeb kokku 376 miljardit eurot, vahendas agentuur Reuters.

Novembri lõpus toimub ELi valitsusjuhtide erakorraline Ülemkogu, et üritada veel enne selle aasta lõppu 2014-2020. a eelarveraamistikus kokkuleppele jõuda.