Leedu valimistel on oodata vasakparteide edu

Sotsiaaldemokraatide juht Algirdas Butkevicius on lubanud riigi rahanduse korras hoida, ajal, mil Leedu valmistub tuleva aasta keskpaigast esmakordselt Euroopa Liidu eesistujariigi rolli võtma.

Leedu praegune valitsus, mis aastail 2009–10 kärpis kulusid ja tõstis makse 12% ulatuses SKPst – ajal, mil riigi majandus oli ELi ühes suurimas languses – on sihiks seadnud eelarvedefitsiidi kärpimise tänavu 3%-le SKPst. Aastal 2009 oli defitsiit 9,4%.

See suund on aidanud taastada turgude usaldust – 2022. aastal lunastamisele tuleva Leedu riigi võlakirja tootlus oli eile Bloombergi andmeil 3,615% ning riigi võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind 162 baaspunkti (võrreldes 845 baaspunktiga veebruaris 2009).

Töötuse määr on 2010. aasta teise kvartali 18,3 protsendilt alanenud 13%-le tööealisest elanikkonnast, mis on jätkuvalt kõrge tase. Rängad kasinusmeetmed on Leedust teinud suurimate sotsiaalsete lõhedega ELi riigi, kus vaesusriskis inimeste osakaal rahvastikust on Eurostati andmeil ELi suurim. See on ajendanud paljusid emigreeruma – Leedu elanike arv langes tänavu alla kolme miljoni piiri. Võrdluseks elas riigis 1990. aastal 3,7 miljonit inimest.

Kriis ja kriisi ajal rakendatud kasinusmeetmed kärpisid Leedu SKPd pea veerandi võrra. Tänavu prognoositakse Leedu majanduses 2,5% ja tuleval aastal 3% suurust kasvu.

Üheaegselt valimistega toimub ka Leedus ka referendum uue tuumajaama rajamise üle. Referendumi tulemus ei ole siduv.