- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajandus. Hinnatõusupaanika vastu saab seire ja analüüsiga
Pidev hinnatõus kergitas käesoleva aasta septembris tarbijahindu Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 %, sealjuures kallines toit 4,4%.
On üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kas üldse on võimalik seda saavutada.
Toiduainete turul on üks tähtsamaid hinnakujundajaid teravilja hind. Sellel aastal on ilmastik taas negatiivset mõju avaldanud ja oodatav saak teravilja eksportivates riikides on umbes 10% (92 miljonit tonni) madalam kui eelmisel saagiaastal. 9. oktoobril oli USAst eksporditava nisu hind 22% kõrgem kui aasta tagasi, EList (Prantsusmaa, Rouen) eksporditud nisu hinnatõus oli 29%.
Arvestades olemaolevaid varusid, on nõudlus teraviljale maailmas tervikuna kaetud ja hinnatõus ei tohiks olla märkimisväärne, kuid milliseks see tegelikult kujuneb ja millist mõju avaldab liha- ja piimatoodete hindadele, on raske prognoosida. Igal juhul on rida objektiivseid põhjuseid (energia), mis tingivad toiduainete hinnatõusu ka tulevikus.
Hinnatõus ei ole nähtus, mis tarbija õnnelikuks teeb. Aga kahjuks tuleb sellega arvestada. Samas on senini vähe analüüsitud sise- ja väliskaubanduse rolli põllumajandustoodete tarneahelas tootjate ja töötlejate konkurentsivõime ja hindade kujunemisel. Jae- ja hulgimüügiketid on Eesti põllumajandustoodete tarneahelas omandanud üha suurema tähtsuse, mõjutades tugevasti nii põllumajandustootjate kui ka põllumajandussaaduste töötlejate turujõudu.
Tarneahela lülide tasakaalustamatus turujõu osas on ELis üha aktuaalsem probleem, millega üritatakse võidelda mitmetel tasanditel ja erinevate meetmetega. Eestis on kaubanduse kontsentreeritus ja turujõud aasta-aastalt suurenenud ning väidetavalt seab kaubandus tarnijatele erinevaid lisatingimusi, mille kaudu hüvitab oma kulusid. Statistika näitab, et jaekaubandusel on sel aastal läinud hästi – kasum oli 2012 esimesel poolaastal 3,2 korda suurem kui aasta tagasi, sealjuures toidukaupu müüvates kauplustes kasvas kasum kaks korda.
Riikides, kus kulutused toidule moodustavad üldistes kulutustes väiksema osakaalu, ei mängi hinnatõus tarbijate jaoks erilist rolli. USAs näiteks moodustasid kulutused toidule (ilma alkoholita) 2011. aastal vaid 6,7 % leibkonna kulutustest, Venemaal 31,8%, Eestis 27,7%. Suhteliselt madalad kulutused toidule arenenud riikides on ilmselt ka üheks põhjuseks, miks toitu raisatakse. Väidetavalt visatakse arenenud riikides 40% toidust prügisse ja 30% elanikkonnast on ülekaalulised. Vägisi tekib mulje, et toit on paljudes arenenud riikides liiga odav, samas on selle kõrval palju riike, kus täisväärtuslik toit pole kaugeltki kõigile kättesaadav.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele