Patustasid küll, aga ikka kangelased?

Mulle tundub, et erakond püüab heategevusaktsiooniga tekitada avalikkuses selliseid reaktsioone, nagu nägime näiteks möödunud aastal, kui sai teatavaks Andrus Veerpalu positiivne dopinguproov. Rahvakangelase toetajad ja fännid ei lasknud end ebameeldivast faktist häirida, sest suusalegend tõi ala juurde palju inimesi, mis justkui õigustab patustamist.

Näe, paljusid aitas. Samamoodi andestavalt lähenevad dopinguprobleemile Lance Armstrongi toetajad. Hoolimata tiitlite äravõtmisest ja eluaegsest võistluskeelust peetakse teda ikka legendiks. Pooldajad möönavad, et dopingune, aga vaadake, paljusid ta omanimelise vähifondiga aidanud on või kui paljusid rattaspordi juurde meelitanud.

Reformierakonna õnnetuseks ei ole avalikkuse meelsus rahastamisskandaali tõttu erakonna suhtes sama soosiv kui sporditähtedel. Poliitikud kas ei taju või ei taha tajuda, mis meelsus valitseb. Sellele viitab rahastamisskandaali peategelaste Kristen Michali ja Kalev Lillo tänu pärast kriminaalasja lõpetamist Eesti inimestele, kes olevat neid toetanud.