Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Streigi kronoloogia: ringiga tagasi alguses

    Riiklik lepitaja ootab meditsiinitöötajate streigi osalisi enda juurde. Streikijad ei soovi minna. Haigekassa ja riik aga jutule ei võta.

    Tervishoiutöötajate palga- ja töötingimuste läbirääkimised on tänavu oktoobri keskpaigas tagasi seal, kus mullu samal ajal, vahendab arstide väljaanne Meditsiiniuudised.
    26.05.2011
    Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit (ETK) teatasid, et jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi.
    Esitatud tingimustest leidis enim kõneainet soov tõsta arstide palga alammäära aastaks 2014 kehtiva määraga võrreldes 40% ehk 7,16 eurolt 12 eurole. Õdedele ja hooldajatele taheti 50%st palgatõusu (vastavalt 3,87 eurolt 7,70 eurole ja 2,11 eurolt 4,20 eurole).
    01.06
    Toimuma pidid läbirääkimised kollektiivlepingu üle, kuid Eesti Haiglate Liit (EHL) kohale ei tulnud, viidates asjaolule, et kehtib 2007. aastal EHLi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja valitsuse vahel sõlmitud kollektiivleping, millele keeldusid alla kirjutamast EAL ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit.
    05.10
    EAL ja ETK tegid riiklikule lepitajale avalduse kollektiivse töötüli lahendamiseks.
    03.11 ja 21.12
    Toimusid lepituskoosolekud, ent kompromissini ei jõutud. Lepitamine otsustati lõpetada eriarvamuste protokolliga.
    05.01.2012
    EALi ja EHLi esindajatel oli põhjust rõõmustada – sotsiaalministeeriumis jõuti kokkuleppele arstiteaduskonna riiklike lisaõppekohtade vajaduses: 2016. aastani võetakse vastu 140 tudengit ja 145 residenti aastas.
    26.01
    EAL, ETK, EHL ja riikliku lepitaja kt Henn Pärn allkirjastasid eriarvamuste protokolli. Sellega tekkis EALil ja ETK l ­õigus alustada oma õiguste­ kaitseks aktsioonidega, sealhulgas streigi ettevalmistamisega.
    07.03
    Toimus tervishoiuvaldkonna töötajate toetusstreik haridustöötajatele. Seisak kestis tund aega, sel ajal ei toimunud ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustatud uusi plaanilisi lõikusi, ­uuringuid ega protseduure. Streigi ajal peeti haiglates kõnekoosolekuid.
    18.05
    Haigekassa nõukogu lükkas tagasi EALi ja ETK ettepaneku kasutada tervishoiutöötajate palga tõstmiseks vajaliku rahalise ressursina haigekassa jaotamata kasumit.
    03.09
    EALi volikogu otsustas koos ETKga korraldada tervishoiutöötajate streigi. Volikogu võttis eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimise arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ning töötingimuste parandamiseks. Moodustati streigikorralduskomitee.
    13.09
    Sotsiaalministeeriumis toimus ministeeriumi ja tervishoiuvaldkonna sotsiaalpartnerite kohtumine, kus ministeeriumi esindajad andsid ülevaate eelarve võimalustest. Minister ütles, et teeb haigekassa nõukogule ettepaneku arutada tervishoiutöötajate palga tõstmist 3–5% järgmisel aastal. Tervishoiutöötajate esindajaid see streigiplaanist loobuma ei pannud.
    17.09
    EAL ja ETK teatasid, et 1. oktoobril algab tervishoiuvaldkonna töötajate streik.
    21.09
    Haigekassa nõukogu analüüsis võimalusi tõsta tervishoiutöötajate palka. Otsustati, et 2013. aastast saab seda arstide puhul teha 3%, õdede ja hooldajate puhul aga 6%. EALi ja ETKd see pakkumine ei rahuldanud.
    28.09
    Viimane katse streiki ära hoida oli sotsiaalministeeriumi, EALi ja EHLi kohtumine, kus haiglate liit pakkus välja, et uuest aastast ei lisanduks tervishoiutöötajatele lisakoormust ning palk tõuseks kõigil 6,6%. EAL ja ETK pakkumist vastu ei võtnud.
    01.10
    Algas streik. Peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinnas ITKs, LTKHs ja PERHis ja Tartus kliinikumis.
    04.10
    EALi, ETK ja EHLi läbirääkimised kestsid kokku üle kuue tunni, kuid lahendust siiski ei toonud. Nii ei olnud EHLil järgmisel päeval toimunud haigekassa erakorralisele istungile kaasa võtta konkreetseid ettepanekuid, mida arutada. Haigekassa nõukogu 5. oktoobri istungil tervishoiutöötajate palga tõstmisel uute otsusteni ei jõudnud.
    08.10
    Streigiga liitusid Pärnu, Kuressaare, Viljandi ja Narva haigla, kus peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud. Tallinna haiglates ja TÜ Kliinikumis jätkus streik ambulatoorses eriarstiabis, ühtlasi peatati uute plaaniliste haigete vastuvõtt statsionaari ja päevaravisse.
    10.10
    Tervishoiutöötajate ja haiglajuhtide kohtumisel jõuti kokkuleppele, et esmase ambulatoorse visiidi puhul tuleb suurendada arsti ja õe tööaega 20% võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta 16% võrra. See vähendab töö intensiivsust ja võimaldab tegeleda patsiendiga põhjalikumalt. Hooldajate miinimumpalka sooviti tõsta 23%, õdedel 17,5% ja arstidel 11%.
    11.10
    Haigekassa nõukogu koosolekul anti haiglate liidule volitus arstide pakkumine suures osas vastu võtta tingimustel, et streik lõppeb ja palgatõusunõue rahuldatakse kahe aasta jooksul.
    15.10
    EAL ja ETK lükkasid EHLi pakkumise tagasi ja haiglate liit pöördus uuesti riikliku lepitaja Henn Pärna poole. Arstide liit keeldus aga lepitaja juurde minekust, kartes langeda juriidilisse lõksu: kui lepitusmenetlus on pooleli, siis streigiõigust ei ole. Pärn rõhutas, et tegu on vaid nõustamisega.
    19.10
    Haigekassas läbis esimese lugemise 2013. aasta ravikindlustuse eelarve, milles suurendatakse tervishoiutöötajate palgakomponenti kahe aasta jooksul keskmiselt 15% ja pikendatakse eriarsti esmast vastuvõttu viie minuti võrra.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Konteinerlaeva põhjustatud sillavaring ohustab majandust
Teisipäeva varahommikul sõitis konteinerlaev USAs Baltimore’is otsa sillale, pärast mida varises sild kokku. Liiklus ühte suurimasse sadamasse USAs on nüüd peatatud.
Teisipäeva varahommikul sõitis konteinerlaev USAs Baltimore’is otsa sillale, pärast mida varises sild kokku. Liiklus ühte suurimasse sadamasse USAs on nüüd peatatud.