Sakkov: kellelgi ei lähe hästi, reisija ostab hinda

Kümne aasta tagused kallid piletid ei tule tema sõnul kunagi tagasi.

"Raha pöörleb ja raha tekib kõikjal lennufirmade ümber, aga mitte lennufirmade taskusse. Samas kõik teised teenivad – alates firmast, kes lükkab maandunud lennukile kütusevooliku külge, kaupmehest ja hotellipidajast, lõpetades restoranile oma sea müünud talumehe ja viimase matrjoškamüüjani välja," ütles ta. "Riik saab kõigelt sellelt maksutulu, lisaks tekivad sellest töökohad, mis muu hulgas on ka ühiskonnale kokku hoitud sotsiaalkulu. Kasvavad riikide turismitulud. Samas riigid tulu lennufirmadega jagada ei tohi. Aga raudteevedajatega - palun väga. Seda ei saa nimetada kuidagi teisiti, kui moonutuseks."

Erik Sakkovi kommentaar Estonian Airi kohta.

Kui rahvuslikus lennukompaniis on tehtud juhtimisvigu või tarbetult raha põletatud, tuleb see muidugi otsustavalt lõpetada. Aga me vaatame päris suure murega, kui agar on bravuurikam osa meediast olnud Estonian Airi rummustrateegiat läbikukkunuks tembeldama, sest uue strateegia sissetöötamine ja tööle hakkamine võtabki aega aastaid. Ning, mis peamine, sarnane strateegia on vee peal hoidnud mitut meie lennukompaniile sarnast ettevõtet, aga toimivat näidet ühestki teistsugusest strateegiast, mis väikest rahvuslikku lennukompaniid toidaks, ei ole meie maailmanurgas võtta.

Kui ka oletame, et pool lennufirma raskustest tuleb ülekulutamisest, ühekordsetest kuludest või lihtsalt eksitustest, siis ülejäänud pool on ikkagi hinnasurve, või, kui lihtsalt öelda, siis piletite müük alla omahinna. Selleks, et firma oleks kasumiks, pidanuks ta iga pileti müüma 30 eurot kallimalt. Aga, kui sa oled oma 30 eurot kallima piletiga kusagil Bookinghouse'i viiendal leheküljel, siis paraku ei müü sa suurt midagi.

Eestile oleks väga suur samm ka see, kui saaks toimiva Estonian Airi müüa mõnele suurele Aasia tegijale. Nemad vajavad Euroopas olemasoleva liinivõrguga vedajat, ja selline vedaja vajab suurt kompaniid oma selja taha.

Väikeriigi reisijate huve teeniva lennukompanii tasuvaks või vähemalt nulli saamiseks on lihtsalt oma kriitiline mass reisijaid. Sellele pole alternatiivi, pooltühjade lennukite edasi-tagasi sõidutamise lõbu ei ole kunagi kauaks jätkunud. Äriplaan peabki endas kätkema sissetöötamise perioodi, selle kriitilise massi tekitamist, tasuvusse jõudmist ja siis oma igapäevatöö kuratlikult hästi tegemist.

Ühiskonnale nii olulise ettevõtte uuele kursile pööramiseks peaks andma aega nii ühiskond kui meedia, sest strateegia – see ongi pikk visioon.