Atonen: ostame vajalikud lennuliinid sisse

Atonen märgib Postimehe arvamusportaalis, et annaks siiski Estonian Airile võimaluse oma uut strateegiat katsetada. “Kui me peame mingeid liine eluliselt oluliseks või näiteks turismimajanduse seisukohalt oluliseks (ma ise sellist vajadust hetkel küll ei tunneta, sest vahemaandumistega saan kõikjal suhteliselt mugavalt ning mõistliku hinnaga ära käidud), siis tuleb riigiabi jagada riigihanke kaudu, valides sobivaim ehk soodsaim teenuse osutaja, nii nagu me teeme regionaalsete lendudega,” kirjutab Atonen.

Estonian Airi raske seisu – 20 miljonit eurot kahjumit üheksa kuuga – põhjustajaks peab ta maailmavallutusplaane, mida kui muuseas püüti kasumlikult teha.

Finnair kahtleb lennuteenuse sisseostu idees. “Usun, et lennuturg – mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas – on keeruline,” kommenteeris Finnairi Balti müügijuht Arunas Skuja ideed teenust sisse osta.

Küsimusele, mida arvab Finnair mõttest, et Eesti ostaks neilt teenust sisse, vastas Skuja ebamääraselt, et lennunduses on praegu keeruline aeg, eriti raske oleks Skuja sõnul teenust sisse osta väiksematel lennufirmadel. “Pole retsepti ei regiooni ega lennujaama jaoks. Praegu võime öelda, et vähemalt Finnairil läheb hästi,” sõnas Skuja ja lisas, et ettevõte keskendub nüüd kuluefektiivsusele.

Estonian Airi senine nõukogu esimes Erkki Raasuke ütles reedel Kuku raadio saates “Nädala tegija”, et praegu ettevõte igatahes jätkab. “Me oleme lõpusirgel, et keskpikkade arengusuundadega välja tulla ja riigi juurde tagasi minna. Siis saab selgust,” lubas ta. Raasukese sõnul on lahenduste variandid praegu vähenenud. “Nii irisevalt kui see ei kõla, aga nii hirmsat moodi tahaks, et saaks 15 kuud tagasi, omada selleaegset probleemi selle lahenduse asemel, mis meil praegu käes on. Kõige parem, mis saaks juhtuda, on oma keha tagasi tõmmata, nahka trimmi tõmmata ja olla väike oma nišis toimetav lennufirma. See teoreetiline võimalus on olemas. Aga see nõuab väga palju tööd,” tõdes ta.

Eelmisel nädalal teatas lennufirma nõukogu senise juhi Tero Taskila vallandamisest ning lennufirma uuest, viimase aasta jooksul juba mitmendast strateegiast. Viimane tähendab vähem otseühendusi, näiteks suletakse Tartu, Helsingi, Londoni ja Göteborgi liin.

airBalticut ähvardab hiigeltrahv

Kui Läti ei suuda tõestada, et lennufirmasse süstitud summad ei ole konkurentsi moonutav keelatud riigiabi, tuleb airBalticul raha tagastada, kirjutas E24. Väidetavalt on lätlastel veel umbes kuu aega, et argumendid leida.Mullu pankrotistumisest päästetud airBaltic vajab võimaliku hiigeltrahvi maksmiseks hinnanguliselt uut kapitali kuni 200 miljonit eurot. Et sellise raha leidmine tundub olevat võimatu, ootab Läti lennufirmat ilmselt Ungari Malevi saatus.Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat tunnistas mullu jaanuaris Malevi kahjude kandmiseks pumbatud forintid keelatud riigiabiks. Lennufirma oleks pidanud tagastama 100 miljoni forinti mahus aastatel 2007–2010 saadud riigiabi. Sinna alla käisid ka laenud ja edasilükatud laenumaksed. Kuna firmal seda raha ei olnud, läks ta ka pankrotti.Läti valitsus võttis mullu detsembris airBalticu üle, süstides firma kapitali ligi 58 miljonit latti. Paar kuud varem oli firma saanud riigilt 16 miljonit latti laenu. Kuna kahtlusepisoode on kokku kuus, siis ilmselt on Euroopa Komisjoni meelest kahtlusalused ka 50% riigile kuulunud firmale antud varasemad riigi toetused.Ka Eesti valitsus peab arvestama sellega, et kui Estonian Air tahab taas rahasüsti, siis vajab see Euroopa Komisjoni heakskiitu. Viimase konkurentsiameti suhtumine raskustes ettevõtete abistamisse on seni olnud väga karm, sest riiklikku rahasüsti firma kahjumi katmiseks peetakse suureks konkurentsimoonutuseks.