• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene Teatri finantstriumf

    Möödunud hooajal olid Vene teatril paremad majandustulemused kui teistel Eesti teatritel ning kasv oli kiireim teatri ajaloo jooksul.

    Eelmisel hooajal kasvas Vene Teatri külastavus 45%. Teatri omatulu osa suurenes 10% ja jõudis 40 protsendini kogutulust – see oli kiireim kasv teatri ajaloos. Samuti vabanes teater möödunud majandusaastal võlgadest, kirjutas Äripäeva venekeelne nädalaleht Delovoje Vedomosti.
    Möödunud aasta tulemused tegid lõpu uudistele teatri finantsraskustest. Viimastel aastatel on räägutud rohkem Vene Teatri rahast kui lavastustest. Alguses oli teemaks liiga kallis ja osaliselt ebaõnnestunud remont, mis tehti aastatel, kui teatrit juhtis Marek Demjanov (2001-2007), siis teatri 2 miljoni krooni suurusest võlast. Üks viimastest rahaskandaalidest oli eelmisel aastal teatri kunstiliseks juhiks saanud Venemaa lavastaja Marat Gatsalovi palk – 2400 eurot puhtalt kätte pluss 600 eurot korteri rendiks. Ning selle võrdlemine koosseisulise näitleja miinimumpalgaga - umbes 400 neto.
    Kultuuriministeerium ütles, et neil täielikke andmeid Vene Teatri eelarve kohta pole. Kuigi SA Vene Teater kuulub kultuuriministeeriumi alluvusse, orienteerub ministeerium sihtasutusele eraldatavates summades. 2012. aastal eraldati Vene Teatrile riigieelarvest kokku 1,6 miljonit eurot, selle hulgas on tegevustoetus, toetus ehituslaenu väljamaksmiseks, toetus arvelduslaenu viimase osa katmiseks ja remonditöödeks. Kuid see ei ole kogu summa, mida teater kasutab.
    Tänavu suvest teatri direktori ametikohustusi täitev Tõnu Lensment ei lubanud teatri eelarvega tutvuda, kuna tema sõnul on see "majasisene dokument", kuid üldisi positiivseid arenguid ta kinnitas.   
    Teatri eelarve koosneb neljast põhikomponendist. Esiteks riiklikud toetused. Teiseks sponsorid ja fondide raha ning erafirmade rahaline toetus. Kolmandaks teatriruumide rendist saadav tulu. Ja neljandaks vahetult teatri tegevusest saadav tulu, st piletite müük. Protsentides näeb see välja nii: 60% moodustavad toetused ja 25% teatri tegevus. Selge, et toetusteta kultuurivaldkonnas tegutsev ettevõte ellu jääda ei saa. Nagu ei saa ka ainult toetuste arvel parandada oma finantsnäitajaid. See tähendab, et majandusnäitajate kiire kasvu taga seisab teatri enda edukas tegevus.
    Mis Vene teatris eelmisel majandusaastal juhtus? Loe tänasest Äripäevast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pangaaktsiad ei suutnud Balti börsiindeksit tõusule viia
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.