• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimesed elektriautod riigi ämber?

    Amserv Grupi üks omanikke Raivo Kütt lausus kaubandusjuhtide klubis, et Eesti riigi elektriautode ost on suur ämber.

    “Kui rääkida elektriautodest, siis oleme alles alguses. See, et riik need ostis, oli suur ämber. See osutus kalliks. Auto maksab 36 000 eurot, inimene sai Kredexi kaudu ka toetust ca 18 000 eurot, kuid selle auto aku peab vastu maksimaalselt 5-6 aastat ja see maksab 20 000 eurot. Kui tarbija sõidab selle autoga 5-6 aastat, siis peaks ta leidma 20 000 eurot, et saaks ka edasi sõita,” rääkis Kütt. 
    Amserv Grupi tegevjuhi Mart Mägi hinnangul maksaks neile ühe elektriauto turule toomine ca 10 000 eurot, et koolitada välja ka kõik mehed süsteemis.
    ”Saan aru, et riigil on ju huvi tõsta elektriautode osakaalu. Olen Raivoga nõus, et need väikesed elektriautod, mis juba turule paisatud, pole need autod, mida inimene ootab. Tarbijale on ju oluline pigem kütusesääst, kui CO2 prevaleerimine. Täna inimesed ei muretse enam autode turvalisuse pärast, siht on võetud mujale, sellele, milline on auto ise, kas ühildub mobiiltelefoniga ja kas ta on piisavalt moodne."
    Mägi lisas, et kui eestlasel läheb auto ostuks, siis on kõige tähtsam ikkagi välimus ja see, kuidas masin ühildub tehniliste vidinatega. 
    Elektromobiilsuse programmi juh Jarmo Tuisu sõnul on elektriautode programmi üldine eesmärk vähendada transpordisaaste teket ja pakkuda inimestele reaalset alternatiivi naftast sõltuvale transpordile. "Riik ei ole autosid ostnud, vaid vahetas saastekvoodi ülejäägi 507 elektriauto Mitsubishi iMiev vastu ning lisaks müüs täiendavat saastekvooti, et rahastada kiirlaadimisvõrgu ülesehitust ning toetada neid keskkonnateadlikke autoostjaid, kes soovivad osta täiselektrilise auto või pistikhübriidi," märkis Tuisk ja lisas, et väide, et peale viite aastat kasutamist tuleb osta autole uus aku vale, sest erinevad uuringud on tõestanud, et  viie aasta pärast on auto aku mahtuvusest endiselt järgi ca 80% ning 10.aasta pärast vähemalt 70%. "Muidugi võib tarbija valida ka varasema aku uuendamise, sealjuures ka täismahus. Kuid ka siis ei maksa see aku mitte 20 000 eurot, vaid umbes kolmandiku iMievi hinnast. Samal ajal on usutavasti tekkinud ka järelturg akukomponentidele. Nii näiteks on erinevad autotootjatega (GM, Nissan, Mitsubishi) arendamas akude järelturulahendusi sh. suuremõõdulisi salvestusseadmeid nt taastuvenergia talletamiseks," lisas Tuisk.
     
     
    Autor: Annika Matson, Kaisa Gabral
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
President saatis kollektiivlepingu seaduse riigikokku tagasi
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
Sotsiaaldemokraadid võitsid napi eduga Saksa valimised
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.
Aegade kõige kehvema valimistulemuse saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) edestas Saksa valimistel Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) vaid 1,6 protsendiga.