EHITUS. Pea- ja alltöövõtjate vahelisi probleeme tuleb lahendada õigel ajal

Äripäev on kirjutanud peatöövõtjatest, kes on alltöövõtjale võlgu jäänud, kuid lisaks tekib probleeme dokumentidega, tööohutusega ja kommunikatsiooniga.

Skanska EMV juhatuse esimees Andres Aavik ütles, et neil on alltöövõtjatega probleemiks eelkõige tööohutusreeglite järgimine ehitusplatsil. “Oma inimesed täidavad reegleid hästi, samas alltöövõtjad vahetuvad tihti ja selgitustööd tuleb alustada nullist. Paljud alltöövõtjad on kõrgete nõudmiste kasust ka aru saanud,” rääkis Aavik.

Ohutus oluline eelkõige paberil. Eestis on suur probleem see, et ohutuse suhtes on ehitusettevõtjad reaktiivsed. Pabereid täidetakse ainult sellises mahus, millega hiljem on võimalik tõestada, et ehitusfirma ei ole süüdi. Aaviku sõnul soovib Skanska olla proaktiivne. Enne seda kui inimesed lähevad ehitusplatsile, räägitakse neile, millised on reeglid, ehitusplatsi kord, kus on esmaabivahendid, kes kuidas käitub, kui midagi juhtub. See kehtib kõikide kohta – alltöövõtja, tellija, projekteerija jne.

“Tööinspektsioon on tõenäoliselt alarahastatud ja nemad ei jõua jälgida. Kuigi ka nende tegevus on aasta-aastalt tõhusamaks muutunud,” lausus Aavik. Ta lisas, et tänu maksuameti tööle on hakanud tööjõuturg korrastuma. “Alltöövõtjate töölised on ametlikult registreeritud tööle ja loodame, et ümbrikupalga maksjate osakaal on vähenenud,” märkis Aavik.

Konflikti üks põhjus on ebareaalselt madala hinnaga hange. Krediidihaldus- ja inkassofirmani Lindorff jõudnud pea- ja alltöövõtjate vahelistest konfliktidest suur osa on tahtlikud, tihti juba ette kavatsetud. Konfliktid tekivad, kui üritatakse kasutada ära alltöövõtja kehva likviidsust ja alusdokumentatsioon puudub. Üheks põhjuseks tõi Lindorffi juht Kadrian Jaagundi asjaolu, et ettevõte pakub hanke võitmiseks hinda, mille eest reaalselt töid teha ei suudeta, selles hinnasõjas jäävad kannatajaks aga alltöövõtjad. “Alltöövõtjatele on liigse usalduse hind pankrot,” märkis Jaagundi.

Seetõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu lepingule. “Kõige kurvematel juhtudel pole alltöövõtjal mitte ühtegi allkirjastatud dokumenti, kus on peatöövõtja ja alltöövõtja vahelised õigused ja kohustused kindlaks määratud, sh alltöövõtulepingu objektiks oleva töö täpne kirjeldus (sh kvaliteedinõuded), tähtajad, üleandmise nõuded, pretensioonide esitamise aeg ja lahendamise kord, tööde maht ning selle eest makstav tasu,” kommenteeris Jaagundi. Vaidluse ning sellega kaasneva tasu väljamaksmise viibimise või väljamaksmisest üldse loobumise toob kaasa lepingus märgitud kohustuste liialt üldsõnaline kirjeldus.

Jaagundi sõnul on tänapäeva lepingud rohkem nagu rätsepaülikonna õmblemine. “Leping tähendab poolte kokkulepet, mitte ühe osapoole ettekirjutatud tingimustega nõustumist ilma sisulise aruteluta. Ka alltöövõtja võiks ärgitada peatöövõtjat paindlik olema,” märkis ta.

Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO vandeadvokaadi ja partneri Enno Heringsoni sõnul on töövõtu puhul paraku sagedane see, et lepingus kokkulepitu muutub töö käigus – kõige tavalisem on, et üle läheb lepingus kokku lepitud lõpptähtaeg, samuti võib suurendada või väheneda tööde maht vms.

Lepingut tuleb vajadusel muuta. Heringson märkis, et lepingus kirjapandu muutumisel tuleb kindlasti nõuda ka lepingu muutmist – vastasel korral on enam kui kindel, et tellija ehk peatöövõtja hakkab hiljem seda alltöövõtjale ette heitma ja leppetrahve nõudma, kui selles on kokku lepitud – seda ka juhul, kui lepingutähtaja saabumisel keegi pretensioone ei esitanud.

“Loomulikult saab pretensiooni mitteesitanud alltöövõtja enda kaitseks välja astuda, kuid see tähendab siiski vaidlust, mida lõpuks arutab juba kohus. See aga on aeganõudev ja kallis,” selgitas Heringson.

 

  Miks ehitussektoris jäävad kannatajaks ikkagi alltöövõtjad?

Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektorSee ei ole alati nii, kuid tuleb tunnistada, et paljudel juhtudel on väide tõene. Buumiajal me seda ilmingut nii tihti ei kohta. Arvan, et peamine põhjus peitub selles, kus paikneb alltöövõtja rahaahelas.Kui peatöövõtja sõltub raha saamisel lisaks enda lepinguliste kohustuste täitmisele või täitmata jätmisele ka veel tellija käitumisest ja majanduslikust seisundist, siis alltöövõtjate käekäik sõltub lisaks enda käitumisele rohkematest osapooltest (tellija, peatöövõtja, kaastöövõtjad ) ja kuna tema paikneb rahaahela lõpus, siis on temal ka suurem majandusliku riski realiseerumise tõenäosus.

 

  Soovitused, kuidas vältida  pea- ja alltöövõtjate konflikte

1. Dokumentatsioon peab olema korras. Korrektse dokumentatsiooni olemasolu on seadusest tulenev nõue ja dokumentatsiooni puudumine annab peatöövõtjale aluse pretensiooni esitamiseks.

2. Pööra tähelepanu lepingute vormistamisele. Ebakorrektselt vormistatud lepinguid on võimalik hiljem vaidluste korral erinevalt tõlgendada. Enamasti võidab sellised vaidlused tugevam pool ehk peatöövõtja.

3. Fikseeri kohe lepingumuudatused lepingu lisana. Seda paraku ei tehta. Siinkohal ei ole tasu uskuda tellija või peatöövõtja suulisi lubadusi ja teha suulisi kokkuleppeid, mida hiljem on raske tõendada. Tellijat esindab üldjuhul suhetes töövõtjaga projektijuht, kes hiljem ütleb, et isegi kui nii tõesti kokku lepiti, siis tema ei saa enam midagi teha ja et juhatus otsustab.

4. Reageeri kohe, kui arved jäävad tasumata. Kui esitatud arveid ei maksta tähtajaks, nõua tellijalt kirjalikult aru ning kinnitust, millal makstakse. Vahel võib nädalane makseviivitus olla juba ohu märk, teinekord ei ole ka üks kuu asjaoludest lähtuvalt palju. Sageli võib just kiire reaktsioon palju päästa.

5. Jälgi, et lepingutingimused oleksid proportsionaalsed. Tihti ei ole ka lepingutingimused proportsionaalsed (õiguste, kohustuste ja vastutuse suhe), mis seab võimaliku valearvestuse või vea korral ühe lepingupoole (ebaproportsionaalselt) ebavõrdsesse olukorda.

6. kontrolli enne lepingu sõlmimist lepingupartneri tausta. Sõlmides piiriüleseid kokkuleppeid, on alati soovitatav teha taustauuring välisriigis kehtivate seaduste ja nõuete, valdkonna praktika ja sektoris enamlevinud probleemide kohta. Niisugune taustauuring võimaldab poolte kohustusi paremini reguleerida ja seeläbi ennetada vaidlusi.

7. Hinda oma võimekust ja pädevust kriitiliselt, et sinu ettevõte ikkagi suudaks lepinguga võetud kohustusi täita.

8. Ära karda lepingu lisasid. Kõik lisakokkulepped mahu ületamise ja selle tasustamise kohta tuleb vormistada lepingu lisana. Tihti saadetakse töömehed objektile kohe pärast telefonikõnet ja seda hirmus, et tööga viivitamine toob kaasa trahvi või koostööpartneri väljavahetamise. Liigse tormakuse põhjus on ka liigne usaldus või teadmatus, et kõik lisakokkulepped mahu ületamise ja selle tasustamise kohta peavad olema vormistatud lepingu lisana. Muidu on alltöövõtjal hiljem tellimuse esitamist väga raske tõestada. Tehtud töö peab kajastuma ka üleandmise aktis. Sellekohane akt on tasu väljamaksmise alus.

9. Jälgi, et täidetakse tööohutusreegleid. Alltöövõtjad vahelduvad ehitusplatsidel tihti ja selgitustööd tuleb alustada nullist. 

10. Allkiri pangu volitatud isik. Probleeme tekib ka materjalide vastuvõtmise akti puudumine või mittevolitatud isiku allkiri sellel. See annab peatöövõtjale võimaluse esitata väiteid materjali puudumise või kvaliteedi kohta.

11. Arvesta kultuuriliste erinevustega. Võlgu jäämisel võivad olulist osa mängida kultuurilised erinevused. Kokkulepete sõlmimisel järgitakse ikka oma riigi tava ja kultuuri. Kui Soomes ei ole suulisest kokkuleppest kinnipidamine peatöövõtjale probleem, siis mida lõuna poole, sh Eestis, seda suuremaid probleeme sellega tekib.

 

  Mõnel juhul tasub töö seisma panna

Peatöövõtjal on alltöövõtjaga vaja enam-vähem hästi läbi saada seni, kuni objekt pole veel valmis. Riigihangete puhul on peatöövõtjale veel hell faas see, kui hankija pole kogu summat ära maksnud. Seetõttu võib olla efektiivne õiguskaitse vahend töö peatamine, mis võib mõnel juhul olla igati lubatav.Peatöövõtja on huvitatud tööde tähtaegsest lõpetamisest ja olukord, kus alltöövõtja oma kohustuste täitmisest põhjendatult keeldub, paneb peatöövõtja suurema hoolsusega oma lepingulisi kohustusi täitma.Levinud on pankrotihoiatuste esitamine, mille suhtes võivad peatöövõtjad tundlikud olla. Pankrotihoiatuse esitamist tasub kaaluda, kui möödunud on 30 päeva kohustuse sissenõutavaks muutumisest ning võlg on aktsiaseltsi puhul 12 500, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot. Samas ei pruugi pankrotihoiatus aidata – ehitusturul tegutsejad teavad juba, et kohus kuulutab äriühingu pankroti välja vaid selge nõude alusel (lisaks peavad olema täidetud muud tingimused). Peatöövõtjal piisab vaid sellest, et ta vaidlustab tema vastu esitatud nõude ja konstrueerib mõne vastunõue (klassikaliselt näiteks viitab lepingu tähtaja ületamisele), mis juba tähendab seda, et pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata viitega, et nõue pole selge ja tuleb lahendada üldises korras. See aga võtab aega ning selle aja möödudes ei pruugi peatöövõtjal enam alles olla sentigi, osad/aktsiad müüakse mingile välismaisele isikule ja juhatus vahetatakse välja.Töövõtja peab ise olema aktiivne ning asjaajamises korrektne. Aeg tiksub üldjuhul alltöövõtja kahjuks, mistõttu tuleb oma õiguste kaitsmist alustada õigel ajal.