Jüri Vips: kaevust ei ole mõtet kala püüda

Järgneb intervjuu Jüri Vipsiga.

Kellelt Comarket järgmisel aastal turgu võtma hakkab? Hea küsimus. Sama küsimus, et kellelt klient hakkab piima ära varastama järgmisel aastal. See on iseenesest umbküsimus, turgu ei pea kelleltki ära võtma. See teema on nii keeruline, et turu võtmine ja jätmine sõltub asukohast. Ja kauplusel on kolm kriteeriumit, mis on olulised, need on: asukoht, asukoht, asukoht. Comarket on tavaliselt elurajoonides paiknev kauplus. Kauplused on suhteliselt väikesed ja eks võetakse seal ka vahetevahel turuosa ära ja jagatakse. Aga üldiselt on Comarketi põhimõte see, et ta ei taha olla turuliider.

Miks te siis turuliider ei taha olla? Turuliider käibe mõttes ja kahjumi mõttes, sest tavaliselt on käibeliidrid ka kahjumiliidrid. Me tahaks olla kasumiliidrid. Seda ma olen öelnud juba kümme aastat tagasi ja peeti veidrikuks, et mille jaoks veel kasumit vaja on, kui hästi läheb. Aga üldiselt ma arvan, et väga paljud unustavad ära majanduspõhimõtted, et firmad on ikka orienteeritud kasumi tootmisele, mitte käibe genereerimisele. Seda õpetatakse juba esimestel kursustel.

Milliseid muutusi näete Comarketis ette järgmiseks aastaks? Parandame kvaliteeti ja arendame suuremaid kauplusi. Meil on praegu enam-vähem kõik kauplused uueks ehitatud ja kui uued kauplused on turule toodud, siis me hakkame aktiivsemalt reklaami ka tegema, sest oleme võtnud üle päris palju vanu kauplusi, ja osast vanadest me ka loobume. Oleme kahest loobunud ja neljast loobume veel. Ei ole mõistlik majandada vanasid baarikauplusi. Ja selliseid väiksemaid, kus ei ole investeeringuid tehtud ja kus omanikud ei taha investeeringuid teha. Ehitame korralikke uusi ise, mis on suuremad ja kliendile kindlasti vastuvõetavamad, sest Eesti klient tahab ikkagi suurt valikut.

Tegelikult on praeguses turuolukorras ikkagi nii, et Eestis on 700 m2 ja 2500 m2 suurustes toidupoodides sama valik. Kaupu juurde ei tule ja suured kauplused lihtsalt panevad ühte kaupa mitu nägu välja. Sama toodet on pandud riiulile rohkem, et jätta muljet, et valik on suurem. Inimese jaoks on mulje oluline. Inimene ostab 35 kuni 45 toodet toidu- ja esmatarbekaupa ning valib 12 000 vahel. See on siis see ego tase, inimese ego on nii suur, et ta peab valima 12 000 vahel oma 40 toodet.

Kuhu on plaanis poode juurde luua? Ikka Tallinna, eelkõige Tallinna.

Miks just eelkõige Tallinna? Me oleme nagu kalamehed, et kala tuleb püüda seal, kus kala liigub. Kaevust ei ole mõtet kala püüda. Me püüame ikkagi selles kohas tegutseda, kus on võimalik ka käivet saavutada. Kasumlikku käivet.

Ja Tallinn on kõige kasumlikum? Jah, kus on normaalne ettevõtlus. Me võime ta metsa ka teha eetilistel kaalutlustel. Kindlasti me võiksime teha ka Hiiumaale, mulle on tehtud ka väga palju ettepanekuid, et ka Hiiumaale teha, aga noh. See on nagu meelelahutus rohkem, see ei ole äri minu jaoks ega see väga mõistlik ei ole, majanduslikus mõttes.

Kui on plaanis poode juurde teha, siis kas on plaanis ka töökohti juurde luua? Ilmselt peavad ka töötajad poes olema, ilma ei saa, kuigi väga tahaks, aga eks töötajate teema on Eestis üks kõige keerulisemaid teemasid, et töötajaid ei jätku. See on väga suur probleem Eestis.

Maxima on teatanud, et loob ligi 350 töökohta juurde, kui palju Comarket loob? No see on päris palju ikka. Aga ega meil ei kattu need töötajad, sest meie nõuded kvaliteedile on natukene kõrgemad ja nad saavad ka natuke rohkem palka.

Aga suurusjärgus umbes 100? Töötajaid? No eks ikka rohkem. Ma arvan. Ma ei ole arvutanud kokku. Paarsada ikka või kolmsada.

Kas Teil on plaanis oma töötajatel ka palka tõsta? Me juba tõstsime.

Milline on Comarketi kontseptsioon? Ilmselt on tarbijale nende kontseptsioonide lahtiseletamine suhteliselt mõtetu tegevus, sellepärast, et nende asjade ülesehitus on nii keeruline, et kui ülikooli tudengid natuke aru saavad, kes seda eriala õpivad, siis see on ka hästi. Aga ma arvan, et ka nemad ei saa enamasti aru. Need on suhteliselt komplitseeritud turundusteemad. Ja Eestis on kahjuks ka see turunduse tase selline. Jämedalt öeldes on elurajoonis kauplused, mis on elurajoonile orienteeritud, inimeste kodu läheda. Slogan on vastavalt nii tehtud. Kõigil on värske valik, alati kodu lähedal. Ja teine on siis premium-kauplused, mis on eriti nõudlikule tarbijale, nagu Solaris on tehtud. Ja see on täiesti teine kontseptsioon. Solaris on Stockmanni ja Tallinna Kaubamaja konkurentsis kaks korda Kaubamajast suurem. Nüüd tuleb siis see sisu ka sinna sisse panna ja see võtab aega veel natukene. Nii suure asja käivitamine võtab aega.

Vähesed kliendid, kes Solarise kauplusse tulevad, teavad, et see on Comarketi kauplus? See ei olegi Comarketi kauplus. Ma arvan, et enamik inimesi ei tea, et Säästumarket ja Rimi on üks kett. Rääkimata meie ühest poest, see ei ole lihtsalt oluline. Inimene käib ikka poes ostmas, selles poes, mis talle meeldib. See, et ta eestimaine on, seda me ei ole praegu tõesti reklaaminud, Comarketit peetakse ka välismaa ketiks tegelikult.

Võib olla tuleb see nimest? Jah, et see nimi kunagi sattus niimoodi. See nimi oli mõeldud teise asja jaoks kunagi. Aga oli olemas ja niimoodi läks.

Mõni kett on alustanud väikeste külapoodide avamisega, kas ka Comarketil on plaanis väikeseid külapoode avada? Eestis on väikepoodide, külapoodide kett olemas. Me oleme mõelnud selle koostöö peale. Me sobiksime nendega hästi kokku, neid teenindama. Neid peaks olema 50 ringis, mis on organiseerunud, aga sellisel tasemel ettevõtlus ei tasu ära, majanduslik mõte puudub. See ei puudu täielikult, aga see on sotsiaalne ettevõtlus ja sotsiaalne ettevõtlus nõuab doteerimist. Aga kui meie Ranna poodi vaadata, siis võib näha, milline võiks näidispood välja näha. See on ideaalne 150 m2 pood, kus on 3500 valikut, väga professionaalne valik. Ja suvel töötab ka hästi. Talvel töötab ka, aga kui majanduslikus mõttes läheb supp väga lahjaks, tuleb panni põhjas kraapima hakata. Aga ilmselt need on frantsiisiprojektid ikkagi. Sinna võib oskusteavet anda ja varustuse, aga üldiselt nõuavad väikesed poed hulgiladu. Ja hulgiladu on ainult ETK-l. Ja see on jälle suur kulu.

Eestis on suhtumine väikestesse poodidesse veidi erinev kui arenenud riikides. Inimesel on selge, et väike pood on mugavuspood. Ja mugavuspoes on hinnad kõrgemad, sest kaup tuuakse kodule lähemale. Seal on väikesed käibed, järelikult on ka kulud suuremad. Eestis on jäänud inimestel mulje, et mida lähemal kodule, seda odavam peab olema. Ei ole võimalik seda poodi pidada, kui ta on odavam. Ka Tesco ütleb seda avalikult ja reklaamib, et neil on 3% kõrgemad hinnad, aga me oleme sul lähemal. Katsuks Eestis keegi seda teha. Tahaks näha, kas minu konkurent Gross suudaks seda teha, kui ta ainult hoiabki oma poodi madalate hindadega üleval. Pikas perspektiivis läheb keeruliseks ainult odavuse peale mõelda. Kui kõik müüvad alla omahinna ja lõpuks on kõik miinuses.

Kas praegu on tarbija esmane ootus hind? Kindlasti, tarbija tahaks üldse tasuta saada. Kes ei tahaks. Hästi palju palka ja hästi vähe tööd teha. See on täiesti loomulik ja inimlik, see on igal pool maailmas niimoodi.

Kuidas kavatseb turuosa hoida? Autoga on lihtsam kiirust hoida, paned cruise control’i peale. Meil ei ole hoiakuid turuosaga. Turuosa eest peavad võitlema need kolm turuliidrit, kellel on väga tõsine ego teema, et kes on esimene. Meie oleme kasvanud vaikselt ja orgaaniliselt. Me ei vaata turuosa, vaid müügimahtu. Kuidas müügimaht muutub, kuidas käive muutub. Meid huvitab see, kuidas meil mingis piirkonnas läheb, kuidas meie kliendid meiega rahul on.

Müüte ka sõidukeid, kuidas Te autoturgu hindate? Kas on tõusulootust? Eesti turg on sõltuvuses Swedbanki liisingust, nende hoiakutest ja nende poliitikast paraku, sest nemad on liisinguturu liidrid, olid. Nemad on põhjus, miks Eesti autoturu kriis nii suur oli. Liisinguid anti liiga kergekäeliselt. Eestis jõuti tasemele, kus uute autode müügis 80% oli liisingukaup. Euroopa keskmine on 37%. Ja Kreekas on praeguses kriisis 62%. See arutu liisingu pakkumine on kestnud nüüd jälle ligi aasta. Eesti autoturg kasvab tänu sellele, et liising kasvab. Euroopas autoturg kukub.

 

Mis on mis

  Comarket

Kett alustas tegevust 2002. aasta alguses, ostes kümme SPARi kaubamärgi all töötanud kauplust.2003. aastal alustati kaupluste viimist Comarket identiteedi alla.Praegu töötab Comarketi kaubamärgi all 19 kauplust, lisaks on ketiga liitunud kaks teiste kaubamärkide all töötavat kauplust.Omanikfirma ABC Supermarkets ASi eelmise aasta käive oli 42,6 mln eurot ja kasum 1,1 mln eurot.