Käärid kinnisvarahalduri ja kliendi ootuste vahel

Probleem on ka ümbrikupalgad. Teenusepakkujate hulgas on RKASi haldusdirektori sõnul palju turusolkijaid. "Ühed neist ei kavatsegi lubatud tasemega teenust pakkuda ja teised maksavad ümbrikupalka. Paljud organisatsioonid ei panusta kinnisvarahooldusele, sest kinnisvarakulud koos kapitalikuludega moodustavad 10% kulubaasist," märkis Udam.

Omakorda kümnendiku sellest moodustavad energiakulud - see on kogukuludest 1% -, mis ei pruugi saada suurt fookust. Seega on hoolduskulu veel väiksem energiakulust, st nii väike, et seda osades organisatsioonides isegi ei arvutata.

Udami sõnul on teenusepakkuja ja kliendi vastuolu alati olemas. "Kõik lähtub kliendist, kliendikeskus peab arenema ja see peab jätkuma. Omanik sageli ei mõista teenuse vajadust, teda tuleb harida," sõnas ta.

ISS Eesti juhatuse esimehe Priit Paiste kinnitusel on hind väike, aga ootused suured. "Äri poole pealt on ka vastuolu, üks põhilisem kriteerium on raha. Selge on see, et kulud on iga ettevõtte jaoks olulised," märkis ta. Paiste sõnul on põhiline probleem kliendi ootus. Protsess toimub pigem vastupidi kui võiks toimuda - keskendutakse põhiliselt hinnale ning teenuse kontseptsiooniga tegeletakse vähe või üldse mitte, sõnas ta.

Swedbanki haldusosakonna juhataja Andres Loigom kinnitas, et kliendi ja teenusepakkuja nägemused kvaliteedist ei lähe alati kokku, sest üks ei tea, mida tahab ja teine ei tea, mida pakub. "Iga uue konkursiga on võimalik uuesti läbi mõelda, millist kvaliteeti me tahame ja kuidas seda objektiivselt mõõta. Samas mõistame ka teenusepakkujaid, sest tänases turuolukorras on raske leida inimesi korrashoiutöid tegema," lausus ta.

Elioni kinnisvarahalduse osakonna juhataja Toomas Voog rääkis oma kogemusest kaubandusrentnikuna ning märkis, et väga suur osa asjast kulub suhtlemisele rendileandjatega. Erinevus suurte ja väikeste kaubanduskeskuste vahel on see, et suuremate puhul on läbirääkimisruumi vähem.

"Meil on täna Eestis 23 esindust. Nendest 20 on rendipinnad ja enamust neist on kaubanduskeskused. Nad eristuvad, ühed on suurtes linnades ja teised väiksemates. Suured keskused tunnevad ennast kindlalt ja läbirääkimisi ruumi väga ei ole," selgitas ta erinevusi.

Voog lisas, et keskused vaatavad, kui palju investeerida pinnale ja kui ilus tuleb esindus. "Väiksemates keskustes on olukord teistsugune, seal on kohe vaba pinda võtta, aga mitte alati parima koha peal. Ta on kardinaalselt erinev, sest sulle otsitakse pinda, nad on huvitatud suurtest ettevõtetest," kirjeldas Voog.