Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL tegi esimese sammu ühtse pangandusliidu suunas

    Ühtse pangandusliidu ehitamisega on euroala riigid lõpuks välja juurimas võlakriisi algpõhjuseid, mida üksi kärped ja kokkuhoid ei ravi – see oli peamine läbimurre reedel lõppenud Ülemkogult ja sellele eelnenud rahandusministrite ööistungitelt.

    Seevastu ettepanekud, mis peaminister Andrus Ansipi sõnul olid “ajast etteruttavad või utoopilised lahendused”, nagu euroala oma eelarve, lükkasid valitsusjuhid laualt täiesti maha või kaugemale tulevikku. “Need on aeg-ajalt toitnud ka euroskeptitsismi, mis ei tohiks meie eesmärk olla,” nentis Ansip Ülemkogu järel intervjuus Äripäevale.
    Ansip nõustus, et jutt on suurtest muutustest, mis tuleks mõistmise ja toetuse saamiseks parlamentides enne läbi vaielda – nagu Soomes on juba ette pandud.
    “Osalemisega on nii, et kui soovitakse parlamendis arutada, on see ainult tervitatav,” märkis Ansip.
    Mitte primitiivne solidaarsus. Eesti jaoks on oluline, et ühtne pangandusjärelevalve ei lõhuks ära praegu hästi toimivat Põhjala-Balti pangandusjärelevalve süsteemi.
    “Ma ei näe euroliidus solidaarsust nii primitiivselt, et meie, kel on raha fondidesse kogutud, peame aitama oma rahaga neid, kellel parasjagu häda käes on. Igaüks peab ise panustama kriisiolukorra tarvis nendesse hoiuste ja kindluse tagamise süsteemidesse, nagu meie seda oleme teinud,” ütles Ansip, mööndes, et pangandusliidu järgmine samm – ühtne kriisilahendusmehhanism – tõotab tuliseid vaidlusi.
    “Me kindlasti ei saa lubada seda, et regionaalse kõrvale tuleb üleeuroopaline süsteem, kuhu me peame topelt panustama,” ütles Ansip.
    Samas on Eesti huvides, et pangad ELis ja kontroll nende üle hakkab toimima samade reeglite järgi. Eestis läheks Euroopa Keskpanga otsejärelevalve alla Swedbank ja SEB ning filiaalina Nordea, rääkis Ansip.
    Kriisilahenduse voli ja raha selleks kesktasandile. Valitsusjuhid leppisid kokku, et Euroopa Komisjon esitab tuleval aastal eelnõud nii pankade kriisilahenduse kui ka hoiusekindlustuse kohta, et liikmesriikide erinev praktika ühtlustada. Seejärel tuleb ettepanek ka ühtsest kriisilahendussüsteemist kesktasandil koos Brüsseli žargoonis “rahalise võimekusega”.
    Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt kordas Ülemkogule järgnenud pressikonverentsil, et rootslased teavad oma kogemusest, et panganduskriisis pole ükski fond piisav. Selle asemel on oluline paika panna selged mehhanismid, kuidas pannakse vastutama pankade omanikud ja võlausaldajad ning kuidas vajadusel toimub panga ülevõtmine.
    “Paljud Euroopa riigid ei näe seda veel nii, mõtlevad, et oleks aga suur hulk rahakotte,” ütles Rein­feldt, tunnistades, et tal ei ole praegu kindlust, et Rootsi maksumaksjate raha ei läheks teiste vigade kinnimaksmiseks.  “Me ei liitu sellise süsteemiga, mille aluseks on võtta üle riske ja katta võlgu teiste riikide pangandussüsteemist lisaks nendele süsteemidele, mis on juba paigas,” ütles Reinfeldt, pidades silmas Lätile ja Islandile antud abi. Kõik tuleb läbi rääkida, praegu aga Rootsi pangandusliiduga ei ühine.
    Ansip kirjeldas mehhanismi sarnaselt – kõigepealt kaotaksid kriisi korral oma vahendid pankade omanikud, siis vastutaksid suurkreeditorid ning kolmandana osaleksid kriisikulude katmises pankade loodud kriisihaldusfondid. Alles siis, kui veel on kulusid katta, jõuaks järg maksumaksjate kätte.
    Kasum mulle, kahjum sulle. “Põhimõtteliselt ei peaks ükski pank pidama seda loomulikuks, et ta igal juhul maksumaksja rahaga ära päästetakse,” ütles Ansip. “Olukorda, kus suured kasumid on pankurite omad ja kahjumid maksumaksjate omad, järgmises kriisis enam lubada ei saa.”
    Ülemkogu lõppdokumendis on kirjas, et kriisifond koguneks pankade endi maksetest. See võib aga aega võtta 10 kuni 20 aastat – nii tuleb ära otsustada euroala alalise päästemehhanismi ESM võimalik kasutamine pankade rekapitaliseerimiseks, millele loodavad nii Hispaania, Kreeka kui ka Iirimaa.
    “Kas üldse saab ESMil olema rolli hoiuste ja deposiitide tagamise süsteemis, on diskussiooni objekt. Minu isiklik arvamus on, et pigem mitte,” ütles Ansip, taunides samuti tendentsi, et hädas riigid näevad igale probleemile lahendusena aina uute fondide loomist, jaksamata neid “ilusaid mudeleid” kinni maksta.
    Ees on palju vaidlusi.
    Visioon läks kaduma. Pangandusliidu kõrval ei jäänud Ülemkogu eel lauale pandud “tõelise rahaliidu”  visioonist lõppdokumendis suurt midagi järele. Tuumakamalt ehk vaid nn reformilepingud, et veel konkreetsema instrumendiga survestada euroala riike reforme tegema.
    Ansipi sõnul vajavad lepinguid eelkõige riigid, kus majandus või rahandus on tasakaalust väljas. Eesti puhul võiks lepingu sisu olla haridusreform.
    Reformide kannustamiseks on kaalumisel ka “solidaarsusmehhanism” (ehk euroala eelarve), mille vahendid peaksid esialgu tulema ELi mitmeaastasest eelarvekavast. Et seda kokkulepet (kus Eestile 2014–2020 terendab 5 mld eurot) veel pole, saaks stiimulitest Ansipi sõnul kõneleda alles tuleva aasta juunis. Ka siin on arvamused erinevad.
    “Raha eest ostetud reformid ei ole minu silmis kõige paremad reformid,” ütles Ansip.
    Saksamaa kantsler Angela Merkel nimetas “eelarve” võimalikuks mahuks vaid 10–20 miljardit eurot. Tuleval aastal lähenevate valimiste eel ei taha Merkel ei järske muutusi ega Saksamaale uusi suuri rahalisi kohustusi.
    Viivitust võimaldab turgudel rahunenud olukord, mille taga on suuresti Euroopa Keskpanga, ent ka ELi liidrite tegevus.
    “Asjad on arenenud õiges suunas, aga me ei saa öelda, et me oleme kriisist väljas,” ütles Ansip. “Kuid jutud euro äkksurmast ja riikide väljalangemisest rahaliidust on kadunud.”
     
    Taust
    Pangandusliit
    Esimene samm – järelevalve – peaks paika saama 1. märtsiks 2014.Otse Euroopa keskpanga järelevalve alla läheb ca 200 euroala suurpanka.Enne 2013. a juunit esitab Euroopa Komisjon direktiivieelnõud pankade kriisilahenduse ja hoiuste tagamise kohta.2013 esimesel poolel lepitakse kokku ESMi võimalik kasutus pankade rekapitaliseerimiseks ja tehakse otsus nn vanade võlgade saatusest.2013 esitab Euroopa Komisjon ettepanku ühtse keskse kriisilahendusmehhanismi loomiseks, mida rahastavad finantsasutused ise.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Sel nädalal oluline: viis asja, mida oodata
Sel nädalal ootavad investoreid mitmed olulised sündmused. Kohalikul tasandil toimuvad Baltic Horizon Fondi, Modera, Saunumi ja Robus Groupi aktsionäride koosolekud. Lisaks peab aktsionäride aastakoosolekut Nvidia.
Sel nädalal ootavad investoreid mitmed olulised sündmused. Kohalikul tasandil toimuvad Baltic Horizon Fondi, Modera, Saunumi ja Robus Groupi aktsionäride koosolekud. Lisaks peab aktsionäride aastakoosolekut Nvidia.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Alar Karis: miljardi euro vajadust laskemoona jaoks ei saa ignoreerida
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Hinnangut, et Eesti vajab täiendavalt üle miljardi euro laskemoona hankimiseks, ei saa ignoreerida. Eriti, kui see vajadus tuleneb NATO kaitseplaanidest, ütles president Alar Karis esmaspäeval võidupüha paraadil Narvas.
Tööturu kiirstatistika näitab aasta väikseimat koondamiste arvu
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.
Mais sõlmiti uusi töölepinguid rohkem, kui neid lõpetati, ja koondamisi oli kõigist lõppenud töösuhetest 3,5%, mis on selle aasta madalaim tulemus, näitab statistikaameti tööturu kiirstatistika.