19. detsember 2012 kell 21:00

Risk, mis tasus suurelt ära

Investorid, kes ei kuulanud ökonomistide, nagu Nouriel Roubini või Citigroupi analüütikute ülimalt pessimistlikke prognoose ja panustasid eurotsooni ühtsusele, on sel aastal teenimas väga priskeid kasuminumbreid.

Maailma üks prominentsemaid riskifonde Third Point, mida juhib USA miljardärist investor Daniel Loeb, on teeninud Kreeka võlakirjade investeeringult juba 500 miljonit dollarit kasumit. Tegu on hämmastava numbriga, kuna firma investeeris raha kõigest mõni kuu tagasi ja 500 miljonit on teenitud 1 miljardi dollariliselt investeeringult.

Loeb on üks väheseid riskifondide titaane, kes sel aastal on priskeid kasumeid teeninud. George Sorose poolt 1992. aastal Briti naelsterlingi vastu panustamisega kuulsaks tehtud 2 triljoni dollariline sektor on sel aastal olnud raskustes pärast niigi kahte nõrka aastat.

Panused Kreeka võlakirjadesse, mis on sel aastal vaid käputäiele fondijuhtidele raha tagasi teeninud, on riskifondide hulgas olnud soosingust väljas. Financial Timesi andmeil on Third Point riskifondidest suurim Kreeka võlakirjade omanik.

Meelestatuse muutus. Väidetavalt on miljardäril Loebil usku, et võlakirjadel on veel kõvasti tõusuruumi, mistõttu on fond ka suurendanud enda investeeringuid. Saab näha, kas uus aasta toob firmale selles vallas veelgi edu, kuid selle aasta arvestuses ollakse investorite raha kasvatanud 20%, samas kui keskmise riskifondi tootlus on kõigest 4,9%.

Viimase poolaasta jooksul on toimunud täiesti tajutav muutus investorite riskivalmiduses, mis on osalt tulnud suurema kindluse tõttu, et Kreeka ikkagi püsib eurotsoonis. Kui veel maikuus eeldas 63% Intrade.com-is panustanud inimestest, et 2013. aasta lõpuks lahkub keegi eurotsoonist, siis praeguseks on see number kahanenud 20,5%ni.

See meeleolumuutus peegeldub hästi ka Kreeka võlakirja tootlustes, sest Bloomberg/EFFAS koostatud indeksite alusel on riigi võlakirjad sel aastal näidanud 85% tootlust. Seda muidugi neile, kes ignoreerisid lahkumineku kuulujutte ja julgesid õigel ajal panuse teha.

Paistab, et meeleolumuutus on tabanud ka krediidireitinguagentuure, vähemalt ühte neist. Reitinguagentuur Standard & Poor’s otsustas teisipäeval tõsta Kreeka krediidireitingut kuue pügala võrra tasemele B-. Põhjuseks tõi agentuur eurotsooni suure sihikindluse hoida riiki ühisvaluuta liidus. See ühtlasi lennutas euro kõrgeimale tasemele dollari vastu pärast maikuud.

Pessimistid saanud kõrvetada. “Me kritseldasime Kreeka lahkumise eurotsoonist võimaliku stsenaariumina 2012. aastal sisse, kuid see oli alati suure küsimärgi all,” kommenteeris Capital Economicsi ökonomist Ben May, kes ennustas Kreeka lahkumist. “Säilis stabiilne valitsus ning peamiste poliitiliste jõudude seas oli tugev valmidus teha mööndusi,” lisas May. Capital Economics ütles 2011. aasta lõpus, et Kreeka lahkumine eurotsoonist on sisuliselt kindel asi.

Teine häälekas pessimist oli Citigroup, kelle ökonomistide tiim ütles veebruaris, et Kreeka lahkumise tõenäosus järgneva 18 kuu jooksul on tõusnud 50%ni. Maikuus tõsteti tõenäosust 75%ni ning juulis öeldi juba 90% kindlusega, et tõenäoliselt 1. jaanuariks 2013 pole Kreekas enam eurot.

Enda prognoose on tugevalt kärpinud ka tuntud maailmalõpu kuulutaja Nouriel Roubini, Roubini Global Economicsi kaasasutaja, kes 6. detsembril ütles kliendikirjas, et Kreeka eurotsoonist lahkumise tõenäosus on kukkunud allapoole 50%. Kuid kõigest kaks kuud varem ütles firma Euroopa majandusuuringute juht Megan Greene, et Kreeka lahkumine 2013. aastal leiab 90% tõenäosusega aset.

Kuid Kreeka tulevikuväljavaadetes ei tasuks veel ülioptimistlikuks minna. Riik on praeguseks talunud 17 järjestikust kvartalit kahanevat majandust, mis on tööpuuduse viinud rekordilise 26%ni. Bloombergi küsitletud analüütikud näevad majandussurutise jätkumist vähemalt 2014. aasta lõpuni. Sellistes tingimustes ütleb Capital Economics, et 2020. aastaks sihitav võlanumber ehk 124% SKPst on helesinine unistus ilma järjekordse korstnasse kirjutamiseta.

Hetkel kuum