• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,46%39 628,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 09.12.13, 11:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RM: tänavuseks majanduskasvuks 1%

Arvestades varem hinnatust kiiremat kasvu kolmandas kvartalis, võib aasta kokkuvõttes oodata Eesti majanduskasvuks vähemalt 1%, teatas rahandusministeerium.
"Kolmanda kvartali majanduse reaalkasv oli rahandusministeeriumi suveprognoosist väiksem, kuid riigieelarve tulude seisukohalt olulisem nominaalkasv vastas prognoosile," kommenteeris ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. Ettevõtete välistellimuste indikaatorid lubavad välisnõudluse paranemist alates uuest aastast, lisas ta pressiteates.
Statistikaamet korrigeeris täpsustatud andmetele tuginedes Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu esialgsest hinnangust kiiremaks. Varem arvatud 0,4 protsendi asemel kasvas Eesti SKP kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 0,7% ja teise kvartaliga võrreldes 0,6%. Kasvu tagas palgatulu suurenemine ning tarbimis- ja investeerimisjulgus erasektoris, märkis Aben.
Sisenõudluses jätkus eratarbimise kiire kasv (4%) ning pärast esimese poolaasta langust pöördusid tõusule ka investeeringud. "Tarbimise kasvu toetas keskmise palga kasvutempo kiirenemine ja mõõdukas hõive kasvu jätkumine. Kuigi tarbijate kindlustunne on püsinud kõrgel, jäi tarbimise kasvutempo teisele kvartalile veidi alla ja elanike säästumäär ilmselt suurenes," selgitas Aben.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Viimased kaks kvartalit langenud investeeringud kasvasid kolmandas kvartalis peamiselt ettevõtete toel kokku 11%. Kolmandas kvartalis registreeriti ühekordse suure panusena elektrirongide ost.
"Aastatagusega võrreldes kasvasid ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse üle 40% ning see kasv oli laiapõhjaline. Elanike investeeringud eluasemetesse kasvasid reaalselt 9%, kuid hinnatõusu tõttu oli jooksevhindades kasvutempo kaks korda kiirem," märkis fiskaalpoliitika osakonna analüütik.
Kaupade ja teenuste eksport langes kolmandas kvartalis 1%. "Esimesel poolaastal näitas eksport nõrgale välisnõudlusele vaatamata korralikku viieprotsendilist kasvu. Kolmandas kvartalis aga pöördusid mahud langusesse re-ekspordi ning elektroonikatoodete väljaveo vähenemise tõttu. Peamiselt on tegu Eestis asuvate vaheladude kaudu Venemaale veetavate kaupadega," kinnitas Aben.
Sellel on oluline mõju ekspordi- ja impordimahtudele, kuid lisandväärtust loob re-eksport tagasihoidlikus ulatuses, avaldudes lao- ja transporditeenuse pakkumise kaudu. Impordi üheprotsendilist suurenemist toetas transpordivahendite (rongide) suurenenud sissevedu ning tugev teenuste import.
Lisandväärtuse reaalkasv aeglustus kolmandas kvartalis ühe protsendini. Sarnaselt eelmisele kvartalile panustasid Abeni sõnul kasvu enam valdavalt siseturule suunatud valdkonnad: kaubandus, info ja side ning abitegevused. "Enim kasvas sisekaubanduse lisandväärtus (17%), millest valdava osa andis hulgikaubandus.  Info ja side reaalkasvu toetas programmeerimistegevus, kuid suurim mõju oli jätkuva hinnalanguse tõttu telekommunikatsioonil," märkis ta.
Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv aeglustus 3%ni. Kasvu panustasid võrdselt metalltoodete tootmine ja elektroonikasektor. "Positiivne mõju oli veel masinate ja seadmete tootmises ning puidutöötlemises, kuid pea pooltes harudes langus jätkus. Logistikasektoris lisandväärtuse langus süvenes kaubavoogude vähenemise ning terava konkurentsi tõttu. Jätkuvalt keeruline on olukord ehituses, kus tellimused vähenesid, kuid ehitusressursside kallinemine jätkus," kinnitas Aben.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele