"See on küllaltki lähedane eelmise aasta näitajale, kui aasta kokkuvõttes kujunes puudujäägi suuruseks 1,8% SKP suhtes. Erinevused aastate vahel tõotavad seega tulla väikesed vaatamata sellele, et tänavu kolmanda kvartali jooksevkonto oli puudujäägis, möödunud aastal samal ajal aga ülejäägis," märkis Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.

Maksebilansi jooksevkonto puudujääk moodustas selle aasta kolmandas kvartalis ligikaudu 2% kvartali SKP suhtes. Jooksevkonto puudujääk viitab tema sõnul taas tõsiasjale, et välisnõudlus on sellel aastal olnud tagasihoidlik ja majanduskasv sisenõudlusel põhinev.

"Selle aasta kolmanda kvartali jooksul muutus eelmise aasta sama ajaga võrreldes kõige enam kaupade ja teenuste konto ülejääk, mis vähenes eelmise aasta 5%-lt SKP suhtes tänavu 2%ni. Selle muutuse taga on suurenenud investeerimisaktiivsus, mis üldjuhul halvendab välistasakaalu," selgitas Saarniit pressiteates.

Rahapaigutused põhivarasse ja varudesse olid tänavu kolmandas kvartalis jooksevhindades 14% suuremad kui aasta varem. "Pikemat ettevaadet ja majanduse kasvupotentsiaali suurendamise vajadust silmas pidades on investeerimisaktiivsuse suurenemine tervitatav. Selle aasta esimesel poolel oli investeeringute kasv aga murettekitavalt aeglane," lisas ta.

Kuna praegu on Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveperioodi viimane aasta, siis on valitsusele laekuvad kapitalisiirded kogu aasta jooksul olnud ligi viiendiku võrra väiksemad kui aasta tagasi. See on samuti halvendanud välistasakaalu.

Erakapitali vood muutusid vähe. "Nagu ka varem, taasinvesteeriti ka selle aasta kolmandas kvartalis enamik välisinvestoritele kuuluvate äriühingute poolt teenitud kasumist ning jätkus välisvõlgnevuse vähendamine. Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute ja SKP suhe kvartali jooksul veidi kasvas ning moodustas septembri lõpu seisuga 87%. Kuna samal ajal välisvõlgnevuse vähenemine jätkus, jäi kogu netoinvesteerimispositsioon praktiliselt muutumatuks ning moodustas -52% SKP suhtes," kinnitas Saarniit.