Majanduskasv jätkab aeglustumist

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,6%.

Kolmandas kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,7 miljardit eurot.

Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala jae- ja hulgikaubanduse kiire kasvu toel. Suurema mõjuga SKP tõusule olid täpsustatud andmete kohaselt veel info ja side ning töötleva tööstuse tegevusala lisandväärtuse kasv. Töötleva tööstuse tõusu panustas kõige rohkem metalltoodete tootmise kasv. Kolmandas kvartalis panustasid SKP suurenemisse enam kui pooled tegevusalad.

Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedajaid, näitas sarnaselt kahe esimese kvartaliga langustrendi. Ehituse tegevusala oli III kvartalis üks suurimaid majanduskasvu pidurdajaid hoonete ehituse vähenemise tõttu, samas kasvas rajatiste ehitus. Lisaks kahandas SKP kasvu veel veonduse ja laonduse (täpsemalt laondust ja veondust abistava tegevusala) ning kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemine.

Netotootemaksude panus Eesti majandusse oli negatiivne. Netotootemaksude 1,4%-line langus oli põhjustatud peamiselt käibemaksu laekumise vähenemisest, samas suurenes aktsiiside laekumine. Võrreldes 2012. aasta III kvartaliga kasvasid ka subsiidiumide väljamaksed.

Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade ja teenuste eksport III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1% (sh kaupade väljavedu -2%), kaupade ja teenuste import kasvas 1%. Viimati kahanes kaupade ja teenuste eksport aasta varasemate numbritega võrreldes 2009. aasta IV kvartalis. Kaupade ja teenuste eksport Eestist on jätkuvalt impordist suurem. Netoekspordi osatähtsus SKP-st oli teist kvartalit järjest positiivne, moodustades III kvartalis 1,3%.

Kuigi SKP kasv on aasta algusest alates aeglustunud, on sisenõudluse kasv hinnamõjusid arvesse võttes kiirenenud. III kvartalis kiirenes sisemajanduse nõudluse kasv 5%-ni peamiselt kapitali kogumahutus põhivarasse toel, mis kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 11%. Tõusu panustasid peamiselt ettevõtete sektori investeeringud transpordivahenditesse, hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse.

Lisaks toetas sisenõudluse suurenemist kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste 4%-line kasv, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest vabale ajale ja kultuurile, toidukaupadele ning eluasemekulutustele. III kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st suurem.

SKP täpsustatud näitajad on arvestatud kvartaalsete andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil ning võib seetõttu erineda kiirhinnangust, mis koostatakse kuu andmete ning prognooside põhjal ainult tootmise meetodil.