• OMX Baltic−0,07268,75
  • OMX Riga−1,24913,47
  • OMX Tallinn−0,041 742,16
  • OMX Vilnius−0,32996,34
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,388 167,37
  • Nikkei 225−0,0139 594,39
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,34
  • OMX Baltic−0,07268,75
  • OMX Riga−1,24913,47
  • OMX Tallinn−0,041 742,16
  • OMX Vilnius−0,32996,34
  • S&P 500−0,165 555,74
  • DOW 30−0,1440 358,09
  • Nasdaq −0,0617 997,35
  • FTSE 100−0,388 167,37
  • Nikkei 225−0,0139 594,39
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,34
  • 09.12.13, 13:30

Mertsina: välisnõudlus nõrgeneb, sisenõudlus tugevneb

Välisnõudlus nõrgeneb ja sisenõudlus tugevneb, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina täpsustatud SKP numbreid.
Statistikaamet tõstis oma revideeritud arvestuste järgi kolmanda kvartali majanduskasvu aastases võrdluses 0,7%ni (kiirhinnangu järgi kasvas majandus 0,4%). Hinnamõjusid arvestades on Eesti majandus selle aasta esimese üheksa kuuga kasvanud 1% võrra, jooksevhindades aga 5,9%.
"Kiire reaalpalga kasv ja tarbijate kindlustunde paranemine toetab sisekaubanduse tugevat kasvu. Nii tuligi majanduskasv juba teist kvartalit järjest peamiselt hulgi- ja jaekaubanduse kiirest kasvust, mis ulatus kolmandal kvartalil enam kui 17%ni," märkis Mertsina pressiteates.
Ka eratarbimiskulutused on tema sõnul käesoleval aastal kasvanud korraliku 4-6% piires, sealhulgas kolmandas kvartalis 4%. "Peamiselt aitasid kasvule kaasa toiduainete ning kultuurikaupade ja -teenuste tarbimise kiirem kasv. Majanduskasvu toetasid olulisel määral veel ITK sektor ja töötlev tööstus. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv küll mõnevõrra aeglustus, kuid arvestades kaupade ekspordi kaheprotsendilist vähenemist, oli selline kasv pigem positiivseks üllatuseks," rääkis ta.
Töötleva tööstuse toodang sõltub Mertsina sõnul olulisel määral välisturust – ligikaudu 70% toodangust läheb ekspordiks. "Kui aasta kahel esimesel kvartalil toetas töötleva tööstuse toodangut rohkem müük välisturule, siis kolmandal kvartalil kasvas müük kodu- ja välisturule samas tempos, sealhulgas augustis ja septembris müük välisturule isegi vähenes," märkis ta.
Tõenäoliselt toetas töötleva tööstuse mõõduka kasvu püsimist tootmiskulude – välja arvatud tööjõukulud – aeglasem kasv võrreldes toodanguga, lisas Swedbanki peaökonomist.
Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse kiire kasv peegeldub tema sõnul ka selle tegevusala ettevõtete kasumite kiires kasvus. "Kolmandal kvartalil kasvas selle tegevusala kasum 40%, kusjuures suurima panuse andis just hulgikaubanduse ettevõtete kasumite kasv. Kolmandal kvartalil pöördus ka töötleva tööstuse ettevõtete kasum kasvule. Kui eelmistel kvartalitel ületasid töötleva tööstuse ettevõtete kulud käivet, siis kolmandal kvartalil on ettevõtted kulud parema kontrolli alla saanud ehk käibe ja kulude kasv oli sisuliselt ühesugune," märkis Mertsina.
Kõige tugevamalt tõmbab majanduskasvule tema sõnul pidurit transpordisektori lisandväärtuse kiire vähenemine. "Kolmandal kvartalil vähenes see peaaegu 20% ning selle aasta esimese üheksa kuuga on transpordisektori lisandväärtus vähenenud juba keskmiselt 17%," selgitas ta.
Kuigi languses olid kogu transpordisektorisektor, oli suurima negatiivse mõjuga siiski veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. "Nimetatud tegevusala ettevõtete mõju teenuste ekspordile on väga suur. Samas, kui varem oli koos transpordisektori vähenemisega languses ka teenuste eksport, siis kolmandal kvartalil pöördus teenuste eksport tagasihoidlikule tõusule. Transpordisektori kehv olukord väljendub ka selle kasumite kiires vähenemises, sealhulgas on veetransport ja õhutransport kogu selle aasta jooksul kahjumis olnud," märkis Mertsina.
Teine tegevusala, mis majanduskasvu oluliselt pidurdas, oli ehitus ning selle lisandväärtuse seitsmeprotsendiline langus. "Ehituse tegevusala lisandväärtus on vähenenud kogu selle aasta jooksul. Samas näitas ettevõtete statistika kolmandal kvartalil ehitusmahtude 4% kasvu. Lisandväärtuse langus tuleb peamiselt sellest, et ehitusettevõtete tootmiskulude kasv ületas toodangu kasvu, kusjuures püsivhindades viis ehituse langusesse täiendavalt veel peamiselt suurematest tööjõukuludest kasvanud ehitushinnad," kommenteeris ta.
Kolmanda kvartali kaupade ja teenuste ekspordi üheprotsendilise languse taga oli Swedbanki teatel Eesti kaubanduspartnerite nõrk nõudlus. "Viimati oli eksport languses 2009. kriisiaastal. Rootsi ja Venemaa majanduskasv on käesoleval aastal aeglustunud ning Soome majanduslanguse taandumine on oodatust oluliselt aeglasem. Kuna import kasvab ekspordist kiiremini ning puhasekspordi kasvu panus on negatiivne, on sellel tugevalt pidurdav mõju majanduskasvule. Käesoleval aastal, eriti kolmandal kvartalil, on impordihinnad langenud aga ekspordihindadest kiiremini, mis jällegi toetavad eksportivate ettevõtete bilansside paranemist," kirjeldas Mertsina.
Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, oli investeeringute kasv väga kiire (11%). Eelmisel nädalal avaldatud ettevõtlusstatistika järgi oli ettevõtete nominaalkasv 14%, SKP arvestustes on kasvuks aga 39% (reaalkasv 35%).
"Peamiseks põhjuseks SKP arvestustesse tehtav korrektsioon, et viia kvartaliarvestus vastavusse aastaarvestusega. Paraku ei pruugi korrektsiooniks kasutatav koefitsient alati õiget tulemust anda. Seetõttu ei ole selline ettevõtete investeeringute kasv ka piisavalt usaldusväärne," lisas Mertsina.
"Nagu teisel kvartalil, ei olnud ettevõtete investeeringud piisavalt laiapõhjalised. Suurima panuse andsid energeetikasektori investeeringud. Nagu oodatud, olid valitsemissektori investeeringud tugevas languses. Käesoleva aasta jooksul on valitsemissektori investeeringud vähenenud juba veerandi võrra. Ka järgmiseks aastaks ootame valitsemissektori investeeringute vähenemist," kommenteeris ta.
Välisnõudluse paranemine on tuntavalt edasi nihkunud. Euroala ostujuhtide indeks (PMI) viitab neljanda kvartali väga kesisele kasvule. See avaldab negatiivset mõju ka meie kaubanduspartnerite majanduskasvu taastumisele, lisaks pidurdab Venemaa majanduskasvu ebasoodsad toorainehinnad ning tegemata reformid.
"Selle aasta majanduskasv tuleb tõenäoliselt 1% lähedal, mis on allpool meie viimast prognoosi. Samas ootame ühest küljest välisnõudluse, küll aeglase, taastumise ning tugeva tarbimise toel järgmisel aastal majanduskasvu järk-järgulist paranemist," kinnitas Tõnu Mertsina.

Seotud lood

Uudised
  • 09.12.13, 07:34
Majanduskasv jätkab aeglustumist
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,7%, teatab statistikaamet.
Uudised
  • 09.12.13, 14:22
Arumäe: üle kolmandiku majandusharudest languses
SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul on enam kui kolmandik majandusharudest languses.
Uudised
  • 09.12.13, 12:33
Eesti Pank: jooksevkonto väikses puudujäägis
Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes oli maksebilansi jooksevkonto puudujääk 1,2% SKP suhtes.
Uudised
  • 09.12.13, 11:27
RM: tänavuseks majanduskasvuks 1%
Arvestades varem hinnatust kiiremat kasvu kolmandas kvartalis, võib aasta kokkuvõttes oodata Eesti majanduskasvuks vähemalt 1%, teatas rahandusministeerium.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele