KINNISVARA. Klient uurib taas kinnisvara ümbruse taristut

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani  sõnul käituvad kliendid Põhja-Tallinna hiti “Meil on aega veel” sõnade järgi: nad võtavad aega, et kinnisvara ümbritseva infrastruktuuriga põhjalikult tutvuda. Näiteks ei osta lastega pered korterit lihtsalt teadmise põhjal, et läheduses on olemas lasteaed, vaid lasteaeda minnakse ka kohale ning küsitakse, millised on võimalused sinna koht saada.

Sooman meenutas, et kinnisvaraturu laineharjal muutusid arendajad infrastruktuuriga n-ö mängimisel vahel päris nahaalseks. Näiteks üks arendaja ehitas arenduse lähedale ise lausa bussipeatuse. Hiljem selgus, et ükski buss sinna peatusesse ei sõitnud.

“Praegu uuritakse väga põhjalikult, kuni sinnamaani välja, et vaadatakse, mis kell mingi buss liigub. Inimesed saavad aru, et kinnisvara soetamiseks on aega. Pakkumiste arv on suur ja see annab valikuvabaduse,” märkis Sooman.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Inga Viileberg ütles, et kuna kinnisvara ostu puhul on läbi aegade esmatähtis tegur asukoht, siis on ostjad hakanud üha enam väärtustama juba valminud kinnisvara, mille kvaliteet ja infrastruktuur on teada. Samas märkis ta, et praeguses turuseisus on kõige olulisem siiski objekti hind ja korteri enda seisukord, seejärel aga infrastruktuur. “Tänu majandussurutises saadud kogemusele on ostjad muutunud teadlikumaks ning nende nõudmised nii arendajatele kui ka omavalitsustele on selgemad ning konkreetsemad,” tõdes ka Viileberg.

Teede kõrval tähtsad ka töökohad. 1Partner Kinnisvaragrupi juhatuse esimehe Martin Vahte­ri hinnangul ei saa infrastruktuuri all vaadelda kitsalt tehnilist infrastruktuuri, nagu teed, tänavad, elektrivarustus jms, vaid ka sellele lisanduvat sotsiaalset infrastruktuuri – koole, kauplusi ja ka töökohti. “On ju kõik näinud asulaid, kus seisavad tühjad hooned ning kinnisvara väärtus on nullilähedane. On ilmselge, et vara ei oma väärtust, kui selle omanikul ei ole lapsi kuhugi kooli või lasteaeda panna ning endal pole kuskil tööl käia,” märkis Vahter.

Vahter ütles, et laias laastus ongi infrastruktuur see, mis tavamõistes moodustab kinnisvara väärtuse. “Teoorias on asi muidugi tunduvalt nüansirohkem ning väärtust mõjutavad ka suhteline defitsiit, samuti asjaolu, et inimeste eelistused on erinevad ning mis ühele puudus, on teisele eelis,” märkis ta.

Kui suure osa kinnisvara hinnast ümbritsev taristu täpselt moodustab, on Ober-Hausi analüütiku Rain Räti sõnul võimatu öelda, sest see sõltub selle rajamise hinnast ja kvaliteedist ning kinnisvara asukohast. Ta tõi näiteks kaks sarnast elamut: üks ehitatakse Tallinna lähedusse privaatsele krundile vaatega merele ja teine endisesse kolhoosikeskusesse metsa äärde nn ääremaale, kus puuduvad elementaarne infrastruktuur ja töökohad. Ehitusmaksumus võib neil majadel olla enam-vähem võrdne, kuid turuväärtus ja likviidsus võib asukohast tulenevalt erineda mitu korda.

Soomani hinnangul moodustab taristu seisukord kinnisvara hinnast umbes kümnendiku. Ta lisas aga, et taristu ei pruugi ilmtingimata väärtust mõjutada. Kui see on aga halvas seisukorras, siis sel puhul ostjaskond ning vara likviidsus kindlasti vähenevad.

Südalinnas kõik vajalik olemas. Peamiselt Tallinna kesklinnas kinnisvara arendava ettevõtte HE Kinnisvaraarenduse OÜ juhatuse liige Olavi Kalmet ütles, et südalinnas ja selle ümber on kõik olemas. See, et ettevõtte projektid asuvad just kesklinnas, on Kalmeti sõnul strateegiline valik, sest infrastruktuur on siiski oluline.

Arendaja jaoks võivad tema sõnul kulukaks minna eelkõige vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. “Nendega on nii, et kõik sõltub, mis raadiuses sa endale neid saad. Tallinnas on kõik monopolide käes ja väga valida ei ole. Katsume leida parima lahenduse, kust saada trasse oma krundile. Tuleb arvestada sellega, et kulud võivad üsna suured olla, sest kõik oleneb kaugusest,” selgitas Kalmet.

Lisaks sellele peab tema sõnul arvestama, et Eesti Energial läheb suhteliselt kaua liitumispunkti väljaehitamiseks. “Me pigem ei ole arendusega tormanud. Nii ei ole me teinud, et maja on valmis, aga elektrit sees veel ei ole. Me pigem lükkame (valmimise aega – toim) edasi, et arendus ja tehniline infrastruktuur saaksid ühel ajal valmis,” märkis Kalmet.

 

 

Mis on mis?

Infrastruktuuri kolm külge

Tehniline infrastruktuurenergeetika (elekter, soojus)kommunikatsioon (postside, telefonside, internet, infosüsteemid)transport (maanteed, raudteed, sadamad, lennujaamad)ühistransport (bussid, rongid, laevad, lennukid)vee- ja kanalisatsioonisüsteemidjäätmemajanduselamumajandus

Sotsiaalne infrastruktuurhariduskultuurnoorsootöö ja lastekaitsesportsotsiaalhoolekannetervishoidavalik kord ja turvalisus

Tehnovõrgudelektergaassoojusvesireovete kanalisatsioonsadevete kanalisatsioondrenaažside

Allikas:  Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark

 

 

Tasub teada

Ostja ootused kinnisvarale

Ostjad ootavad, et kodu lähedal oleks kõik: linnaliiklus, kaubandus, koolid, lasteaiad jne.Kõige paremal juhul on isegi töökoha lähedus kodule boonuseks, kuid see ei ole kindlasti esmane ootus.Uusarenduse puhul soovitakse kindlust, et ostjat ei tabaks hiljem ebameeldiva üllatusena peale ehituskvaliteedi puuduste ka see, et infrastruktuur ei jõua arendusele järele. Erinevalt nõukogudeaegsetest elamuarendusest ongi praegused põllupealsed uusarendused tihti ilma jäänud poodidest, lasteaedadest, koolidest ning ühistranspordist.Lisaks ei tohiks elukoht asuda liiga kaugel olulisest tõmbekeskusest. Harjumaal tavaliselt 15–20 km Tallinnast.

Allikad: Kinnisvarabürood

 

 

Pane tähele

Enne kinnisvara ostmist pane paika

Elu perspektiivid – kui kaua soovitakse ühes paigas elada, millised on vajadused, millised on teenused, mida kinnisvaraostja kasutab?Kas lasteasutused on olulised? Kui näiteks peres lapsi ei ole ega tule, siis ei ole lasteaiad-koolid olulised.Kas kaugus kohalikust tõmbekeskusest on sobilik? Kas ühistransport on oluline? Või on peres igal liikmel auto olemas ja ühistransport on teisejärguline. Kas sportimisvõimalused on olemas? Või näiteks meditsiiniasutused ja -teenused?Mõeldes eluaseme soetamisele, võiks uurida, kuidas on korraldatud ühistransport, kui kaugel on kauplus, kool, lasteaed, arstipunkt? Praegu on nii mõnigi lapsevanem muutunud lastele taksoteenuse osutajaks.

Allikad: Tõnu Toompark ja Rain Rätt

 

 

Kommentaar

Parem infrastruktuur suurendab kinnisvara väärtust

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liigeKinnisvara väärtust mõjutavad nii sotsiaalne kui ka tehniline infrastruktuur. Kui infrastruktuur on parem-laiem, siis on kinnisvara väärtus suurem.Võrrelda võib näiteks Tallinna südalinna, kus sotsiaalset ja tehnilist infrastruktuuri on “nii, et tapab” ja ka kinnisvara väärtus on kõrgem. Ning näiteks väikevalda Kesk-Eestis, kus ehk tehnilise poole pealt on kõik korras, kuid sotsiaalne infrastruktuur pigem tagasihoidlik.