Apteekrid: õiguskantsler surmas demokraatliku arutelu

„Tulenevalt apteekrite arvu piiratusest on teiste riikide kogemus selgelt näidanud, et asutamispiirangute kaotamise tagajärjeks on ravimite hinnatõus, apteekide kuhjumine linna, maa-apteekide arvu kiire vähenemine ja teenuse kvaliteedi üldine langus,“ lisas ta. „Teiste riikide kogemused on ehmatavalt negatiivsed ning riigikogu ei saa jätta variantide valikul analüüsimata ja arvestamata kogu olemaolevat infot.“

Apteekrite Liidu esinaise Kai Kimmeli hinnangul on õiguskantsler oma taotluses lähtunud konkurentsiameti aastatetagusest ühekülgsest analüüsist, mis vaatleb apteegindust võrdsustatult iga teise teenusega ega arvesta apteegiteenuse spetsiifikat ja selle sotsiaalset külge.

„Riigikogus käivitatud apteegikorralduse jätkusuutlikkuse arutelu andis meile põhjust optimismiks, et meie tegevusvaldkonda hinnatakse euroopalikest arusaamadest lähtuvalt, kus apteekreid käsitletakse ühemõtteliselt osana tervishoiusüsteemist. Seevastu õiguskantsler võrdles oma analüüsis apteekreid taksojuhtidega,“ sõnas Kimmel ning avaldas lootust, et hoolimata õiguskantsleri kärsitust sammust jätkuvad riigikogus sisulised arutelud valdkonna arendamise üle.

Tänane õiguskantsler Indrek Teder on ka ise vastuolus kunagise vandeadvokaat Indrek Tederiga, kelle jaoks olid apteekide asutamispiirangud põhiseaduspärane ja tõhus meetod korraldamaks apteegivaldkonda sotsiaalselt tasakaalustatuna, meenutas Kimmel. „Mis võiks olla veel ilmekam näide sellest, et õiguskantslerile omases „ratsarünnaku“ stiilis pole võimalik apteegivaldkonna probleeme lahendada? Mis saab siis, kui Indrek Teder hakkab mõne aja pärast taas piirangute taastamist nõudma?“ küsis Kimmel.

Eesti Riigikohus leidis 2007. aastal, et apteegipiirangud on põhiseadusega kooskõlas.