Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõpp apteekide liisuheitmistele?
Ülikooli Apteek loodab apteekide asutamispiirangute kadumise korral avada kümmekond uut apteeki. Seadusemuudatust arutab riigikohtu üldkolleegium.
Õiguskantsler tunnistas möödunud aastal põhiseadusega vastuolus olevaks ravimiseaduse sätted, mis keelavad uutele apteekidele loa andmist linnades, välja arvatud juhul, kui 3000 elaniku kohta on vähem kui üks apteek. Seadusemuudatus tõi kaasa ka apteekide asutamislubade liisuheitmised, kus osaleb tuhandeid riiulifirmasid.
10. jaanuaril pöördus õiguskantsler riigikohtu poole taotlusega tunnistada apteekide asutamise piirangud põhiseadusvastasteks. Täna otsustas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda õiguskantsleri taotlus arutamiseks riigikohtu üldkogule.
„Näeme, et Eestis on konkurentsiks ruumi nii sortimendi, nõustamise professionaalsuse, teenindusstandardite ja veel mitme nurga alt,“ ütles Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng.
Ülikooli Apteegil on Eestis 11 apteeki: Tallinnas, Pärnus, Narvas, Saaremaal, Tartus, Viljandis, Mustlas, Jõhvis ja Lihulas ning kolm tervisepoodi Haapsalus, Keilas ja Viimsis.
Ülikooli Apteek alustas Eestis tegevust 2004. aastal ja kuulub Helsingi Ülikooli juures 1755. aastal asutatud Yliopiston Apteekki gruppi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.