Ettevõtja, hoolitse ise, et riigiabi oleks seaduslik

2012 aasta oli ettevõtete jaoks riigiabi murede omal nahal õppimise aasta. Arvestatav osa büroo konkurentsiõigusega seonduvate küsimuste lahendamisel moodustas enamuse just riigiabiga seotud küsimused.

Riigiabi reeglid on ettevõtete jaoks liiga keerulised. Matjus võrdles riigiabi reegleid lausa Saksa õigusega. „Selleks, et inimene õigusest aru saaks peab ta enne seda viis aastat ülikoolis õppima. Ma julgen arvata, et reeglid on natukene liiga keerulised,” ütles Matjus ja soovitas murede korral kindlasti asjatundja poole pöörduda.

Endriksoni sõnul peaks inimesel riigiabi saades punane tuluke põlema minema ja tekitama indu, et uurida, kas toetus on saadud õigetel tingimustel. „See on teadvustamise küsimus,” ütles ta.

Küsimusele, kas ettevõtja peaks alati kahtlema ja küsima, vastas Endrikson, et lihtsalt mõelda tasuks.

Riigiabi riskid. Kui ettevõte kõiki reegleid järgib, siis suuri riske ei ole, ent kui riigiabi on vastu võetud ilma Euroopa Komisjonilt luba küsimata on negatiivseim stsenaarium toetuse tagasi maksmine koos intressidega. „Kui sa ütled, et sul ei ole seda raha enam, siis konkreetselt öeldes ei huvita see enam kedagi. Kui selle tulemuseks on ettevõtte pankrot, siis nii see lihtsalt on,” kirjeldas Endrikson.

Korralikult taotletud ning kõiki reegleid järginud ettevõttel on aga riigiabist palju võita. Alustades selles, et raha investeeringuteks ja edasiminekuks ettevõtte tõenäoliselt mitte kusagilt mujalt ei saaks. Enamasti antakse riigiabi selleks, et mingit laadi turu tõrge kaotada. Endriksoni sõnul peaks riigiabi tulemuseks olema aga parem ühiskond. Sorainen partneri Kaupo Lepasepa sõnul peaks aga riigiabi Eesti majanduse õitsema panema ning taotlusega kaasas käiv protsess andma ekspert hinnangu, et äriline projekt võib õnnestuda.

Eestlaseid peab Lepasepp asjaajamisel aga korrektseteks: „Tubli eestlase jaoks on kõik korrektne kui pakis 250 lehekülge on korrektsed ja neile on juurde kirjutatud sada lehekülge selgitust, et see 250 lehekülge on korrektne.” Lepasepp võttis ärihommiku kokku mõttega, et riigiabi puhul on tegemist areneva distsipliiniga. Ta pani riigi esindajatele südamele, et mõisted ja  arusaamad muutuvad ajas ja seetõttu on igal riigi esindajal kohustus vaadata ja rakendada reegleid mitte ainult matemaatiliselt, vaid vaadata seda, kas tulemus on mõistuspärane või on reeglite rakendamisega jõutud vastuolulistesse olukordadesse. Pidades silmas seda, et kui tehase ehitamiseks on antud abi ning ehitamise perioodil on mõni süsteem efektiivsemaks vahetatud, siis ei peaks riigiabi tagasi küsima kuna eesmärk ehk toimiv tehas on saavutatud.