Pikaajalises perspektiivis peavad toetused kaduma

Selles valguses võib Eesti “võrdsuse” ja “solidaarsuse” nõue mõjuda pigem Kreeka-tegemisena. Alles hiljaaegu kasutas neidsamu emotsionaalseid võrdsuse ja solidaarsuse argumente Kreeka välisminister Äripäevas ilmunud arvamusloos, mis väljendab küll tänu partnerite toetuse eest, aga ei näe kreeklastel endil mingit rolli riigi raskes majanduslikus olukorras. Liiga sage emotsionaalsete argumentide kasutamine raskendab ka põllumeeste seisukohtade kommunikeerimist.

Eesti põllumeestel on küll õigus selles, et väiksemad toetused kahjustavad Eesti konkurentsivõimet olukorras, kus osa riikide toetused on suuremad. Kuid selle asemel, et nõuda meie toetuste suurendamist, võiksid nad pigem nõuda nn vanade Euroopa riikide toetuste vähendamist ja selle kaudu võrdsuseni jõudmist. Pikemaajaline siht nii Eestis kui ka Euroopa Liidus peaks olema põllumajandustoetuste ärakaotamine üleüldse ja üleminek turumajandusele.

Eestil võiks olla sõnum. See oleks Eesti poolt Euroopasse viiduna võimas sõnum, mis sobiks hästi meie kuvandiga maailmas. Õigel ajal kärpimise eest oleme ju mitut puhku kiita saanud. Teiseks oleks meist suuremat toetust saajate summade kärpimine meile pikaajalises perspektiivis kasulikum kui Eesti toetuste suurendamine, sest viiks normaalse turuolukorra kehtestamisele kiiremini lähemale. Põhimõtteliselt on õige ka see, et väiksemad toetused tähendavad Eesti kõrgemaid toiduhindu. Ent ka selle erinevuse vähendamisele aitaks lõppeesmärgi seisukohalt paremini kaasa pigem see, kui vana Euroopa riikide toetused väheneksid, selle asemel et meie omi suurendada.

Tuletame meelde, et omal ajal loodi põllumajandustoetused selleks, et toidupuudusest üle saada, ent toidupuudust ei ole ei meil ega mujal Euroopa Liidus juba ammu. Seetõttu oleks aeg ka põllumajanduse toetamisest lõplikult loobuda. Eestil pole mõtet seda ühepoolselt teha, küll aga võiks Euroopas jõuliselt vahendada vaba turumajanduse põhimõtet, milles elamine peaks loomulikuks saama ka põllumajandustootjatele.