Enim tõstis hindu elekter

Detsembriga võrreldes mõjutas jaanuaris tarbijahinnaindeksit peamiselt elekter, mis kodudesse jõudnult oli 23,6% kallim, teatas statistikaamet. Tarbijahinnaindeksi muutus oli jaanuaris võrreldes eelmise aasta detsembriga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 3,4%. Kaubad olid 2012. aasta jaanuariga võrreldes 2,9% ja teenused 4,4% kallimad.

Swedbank Eesti peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul tõstis jaanuaris tarbijahindu enim elektri kallinemine ja veidi leevendas tõusu ühistranspordi odavnemine.

“Tarbijahindade 0,7protsendilise kasvu panustas oodatult enim elektrihinna kallinemine. Aktsiisitõusu aga ka soodusmüükide lõppemise tõttu kerkisid ka alkohoolsete jookide ja tubaka hinnad. Teisalt kompenseeris osaliselt tarbijahinna kasvu tasuta linnatranspordi käivitamine Tallinnas ning ulatuslikud aastaalguse riiete ja jalatsite soodusmüügid,” kommenteeris Mertsina.

Toiduainete ja mootorikütuse hinnakasv kiirenes kuises võrdluses vastavalt 0,8 ja 0,6 protsendini. Mertsina ütles, et oodata on ka põllumajandussaaduste nõudluse kasvu, mis muudab toiduained kallimaks. “Ka on viimasel ajal rasked loodustingimused põllumajandustoodangut rohkem mõjutanud ja seetõttu on nende hinnad kõikuvamaks muutunud,” lisas ta.

Hoolimata sellest, et võrreldes nafta tootmisega on maailmaturul nafta nõudlus küllaltki nõrk, on nii toornafta kui ka kohalikud kütusehinnad viimastel nädalatel mõnevõrra tõusnud. Kui majandus aktiivsemaks muutub, tõusevad aga kütusehinnad veelgi, ennustas Mertsina.

Et tarbijahindade muutus sõltub oluliselt kogu maailma, eurotsooni ning sealt edasi ka Eesti majandusolukorrast, siis hinnakasvu olulist kiirenemist Mertsina lähikuudel ette ei näe.

Elektrihinna tõusu eriti tunda. Alates eelmise aasta kevadest on aastases võrdluses administratiivselt reguleeritud hindade kasv aeglustunud. Seevastu mittereguleeritavate hindade kasv on kiirenenud. Et jaanuarist alates kujuneb elektri hind valdavalt turul ning see arvestatakse mittereguleeritavate hindade hulka, on selle kategooria hindade kasvu kiirenemine veelgi ilmsem.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas märkis, et elektri kallinemise kõrval olid aga tänavu jaanuari  hooajalised allahindlused riietele ühed  viimaste aastate suurimad.

“Jaanuaris oli inflatsioon oodatust tagasihoidlikum. Elektrituru avanemise mõju pehmendasid hooajalised allahindlused ning mõne teenuse odavnemine,” ütles ta.

Pungase sõnul oli elektrituru avanemise mõju inflatsioonile märkimisväärne 0,9 protsenti.

“Aasta alguses tõusnud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärad mõjutavad hindu suuremal määral just järgmisel kuul, kui eelmise aasta lõpus soetatud varud on realiseeritud.

Osaliselt tasakaalustas nende tegurite mõju tasuta ühistranspordi kehtestamine Tallinnas,” kommenteeris Pungas.

Elektri kallinemise kaudseid mõjusid nende kaupade hindadele, kus elektrikulude osakaal on suurem, tema sõnul ei täheldatud. “Samas, kui konkurents võimaldab, ei ole hinnatõus lähikuudel välistatud,” märkis ta.

Riiete ja jalatsite suurte hooajaliste allahindluste põhjuseks tõi Pungas tõsiasja, et  tõenäoliselt on kaupmehed tarbijate kasvavate kulutuste taustal riiete kaubavalikut suurendanud, mistõttu varud onkasvanud.

Suure elektritarbimisega ettevõtete jaoks palju ei muutunud. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on suurenenud ettevõtete müügihinna kasvu ootused. Kuna elektri osakaal ettevõtete kogukuludes on keskmiselt 1%, siis ei peaks see olema laiapõhjalise hinnatõusu põhjuseks. Seda enam, et suurte elektritarbijate jaoks avanes elektriturg juba 2010. aastal.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kujuneb selle aasta keskmiseks harmoniseeritud tarbijahinna tõusuks 3,6% eeldusel, et toormete hinnatasemes ei toimu suuri muutusi. Euroala inflatsioon aeglustus Eurostati esialgse hinnangu kohaselt jaanuaris kahe protsendini. Euroala keskpankade ühisprognoosi kohaselt jääb euroala käesoleva aasta keskmine inflatsioon vahemikku 1,1–2,1%.

 

Tasub teada

Enim kallinesid munad ja kartul

protsentideskallinesMunad 37Kartul 25Kohv 9Tangained 9Lihatooted 0,9Teravili 11

odavnesPiimatooted 4,2Õlid ja rasvad 12Suhkur 19,9

Allikas: statistikaamet

 

Kommentaar

Läheme elektrilt üle gaasile

Jaan Luts,TMB ASi juhatajaKokkuvõttes on arve suurem kui möödunud aastal samal ajal.Elektriarve ei ole meil veel kahjuks tulnud, aga võrguteenuste arve on olemas. Võrgutasude pool on võrreldes eelmise aastaga umbes seitse protsenti kõrgem.Elektrienergia hind on kindlasti rohkem tõusnud, aga mis see number konkreetselt on, seda ei oska veel  täpselt öelda. Meil on börsipakett ja müüja on Eesti Gaas.Rahaline kulu elektrile on ikka oluliselt suurem kui eelmisel aastal. Tootmisettevõttel sõltub see väga palju tootmismahtudest.Meie ettevõttel ei ole aastaringselt päris ühtlane tootmismaht, nii et oleks iga kuu samamoodi.  Seetõttu sõltub kulu võib-olla rohkem tootmismahust kui hinnast.Kokkuvõttes tuleb loomulikult arve oluliselt suurem, kui see oli möödunud aastal. Teenuste hinna tõstmist me ei saa kavandada, sest meil on pakkumised konkursi korras. Meil ei ole jaekaup, et tõstame ühtlaselt hinda.Kindlasti kavandame kokkuhoiumeetmeid, tuleb tähelepanelikult jälgida, et mitte kusagil ei oleks üleliigset kulutamist.Mis puudutab valgustust, siis on oluline jälgida, et see tarbetult ei põleks, sest väga suur osa kulutustest läheb just valgustuse peale. Samuti ei tohi asjatult sisse lülituses olla kütteseadmeid. Eriti tuleks silmas pidada just talvist kulutamist. Talvel on elektri börsihinnad väga palju kõrgemad kui kevadel või suvel.Püüame ka elektri pealt rohkem üle minna teistele energialiikidele, peamiselt gaasiga kütmisele. Meil muud siin eriti polegi. Gaas on siiski üle kahe korra odavam.