Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti võib end võitjaks pidada

    Euroopa Liidu valitsusjuhid jõudsid Brüsselis kokkuleppele ELi eelarves perioodiks 2014–20, mille üks suuri võitjaid on Andrus Ansipi sõnul Eesti.

    "See oli ootamist väärt," ütles Ülemkogu juht Herman van Rompuy Ülemkogu veebilehel avaldatud napis teates.
    Eesti osa uues eelarveraamistikus on 5,89 miljardit, millega me oleme liikmesriikide seas üks suurimad netokasusaajaid, vahendas Brüsselist valitsuse kommunikatsioonibüroo.
    Eelarve maht kokku on ligikaudu 960 miljardit eurot ehk 1% liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT).
    „Hoolimata eelarve üldmahu kokkutõmbamisest võib Eesti end pidada läbirääkimiste selgeks võitjaks,“ ütles peaminister Andrus Ansip pärast rohkem kui ööpäev kestnud eelarveläbirääkimisi.
    Võrreldes läbirääkimiste stardipositsiooniks olnud Euroopa Komisjoni novembrikuise pakkumisega on Eesti üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes. Eesti osa uues finantsraamistikus on 5,89 miljardit eurot, mis on pea 907 miljonit eurot rohkem kui see oli 2007- 2013 eelarves.
    Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine väheneb märkimisväärselt.
    „Kuigi lõplikult ei õnnestunud meil ebavõrdsusest lahti saada, on põllumeestel siiski põhjust rõõmustada,“ ütles Ansip.
    Otsetoetuste kogusumma suureneb kaks korda ning toetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks 75-protsendini Euroopa Liidu keskmisest.
    Ansipi sõnul tähendab see meie põllumeestele aastast 2020 toetust arvestuslikult vähemalt 196 eurot hektarilt, praegu on toetus koos riigieelarve poolse panusega 143 eurot hektarilt.
    Lisaks suutis Eesti tänastel läbirääkimistel ära hoida esialgu planeeritud põllumeeste toetustasemete ajutist langust selle aasta tasemest allapoole. Võrreldes novembrikuise pakkumisega sai Eesti lisaks 50,7 miljonit eurot, mis annab valitusele võimaluse tõsta meie põllumeeste toetust tuleval ja ületuleval aastal Leedu tasemele.
    Hoolimata Balti riikide ühisest võitlusest jäi jõusse maaelutoetuste vähenemine võrreldes lõppeva perioodiga. Järgmisel eelarveperioodil saab Eesti maaelutoetusteks 721 miljonit eurot. ELi toetus Eesti põllumajandusele kasvas 41 protsenti.
    Arvestades 2008. aasta majanduslangust, sai Eesti koos Läti, Leedu ja Ungariga teistest ühtekuuluvuspoliitika riikidest suurema summa investeeringuteks. Eesti võitis sellest erandist 350 miljonit eurot lisaraha.
    Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 miljardit eurot, millest 10 miljardit on ühtekuuluvuspoliitika riikidele. See tähendab, et Rail Balticu projektiga saab edasi minna. Peaministri sõnul ei ole tuleviku Eesti enam saar ei energeetilises ega logistilises mõttes.
    „Tänu tänasele kokkuleppele ei ole Rail Balticu ehitamine lihtsalt teoreetiline unistus, vaid reaalne võimalus,“ ütles Ansip.
    Ta lisas, et nüüd on küsimus vaid selles, millal Balti riigid ja Poola on valmis projektiga alustama. Ligi 730 kilomeetri pikkune Rail Baltic peaks hakkama tulevikus ühendama Tallinna Läti ja Leedu kaudu Poola ning Saksamaaga.
    Lisaks avaldas peaminister head meelt, et ka Euroopa ühendamise rahastu kaudu on võimalus luua Eestit muu Euroopaga ühendavaid gaasi- ja energiataristuid. Täpsemalt on võimalus ehitada Soome ja Eesti vahele gaasitoru ning planeerida regiooni ühist maagaasi terminali.
    Hoolimata kärbetest kasvab Euroopa Liidu konkurentsivõimele suunatud investeeringute maht 20 protsenti, sh kasvavad ka toetused teadus- ja arendustegevustele.
    Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid alustasid eelarveläbirääkimisi eile õhtul ning jõudsid pärast ööpäeva kestnud kõnelusi kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.