Euroopa Parlament seadis tingimused ELi eelarve kinnitamiseks

Euroopa Komisjoni algne pakkumine oli veidi üle triljoni euro. Kokku lepitud summa on väiksem kui lõppevaks seitsme aasta pikkuseks perioodiks kokku lepitud 994 miljardit eurot, mis tähendaks esimest korda ELi eelarve vähenemist.

„Seda kokkulepet, mis seab liidule järgmiseks seitsmeks aastaks siduvad tingimused, ei saa heaks kiita ilma teatud täiendavate tingimusteta,“ seisab täna Strasbourgis Euroopa Parlamendis kinnitatud resolutsioonis. See saab olema aluseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide läbirääkimisteks lõpliku kokkulepe saavutamiseks.

Parlament nõuab maksimaalset paindlikkust nii eelarveraamistiku alajaotuste sees kui vahel, samuti finantsaastate vahel. „Inventuuri“ eelarveperioodi keskel oleks aga vaja selleks, et ka tuleval aastal Euroopa Parlamendi valimistel parlamenti pääsenud uued liikmed saaksid oma sõna sekka öelda ja muudatusi teha, kui Euroopa Liidu majanduse olukord peaks seda nõudma.

Parlament ei ole ka nõus liiga suurte kääridega eelarves võetud kohustuste ja tegelikult kavandatavate väljamaksete vahel (mõned programmid võivad edasi kanduda järgmisesse perioodi – toim.), nõudes selle defitsiidi vähendamist. Samuti tuleb ära klaarida lõppevas eelarveperioodis tekkinud võlgnevused, et need ei kanduks uude perioodi. Samuti tahaks parlament üle vaadata ELi omavahendite süsteemi.

ELi järgmine eelarvekava tähendab Eesti põllumeestele ELi vanemate liikmesriikidega võrreldes võrdsemaid toetusi ning muudab reaalseks Rail Balticu valmisehitamise väljavaated.