• OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,55
  • OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,55
Mullu suurenes Eestis tööhõive samas tempos SKP kasvuga, mis tähendab, et tootlikkus pole pea üldse kasvanud, kinnitas SEB analüütik Ruta Arumäe.
Järgneb Ruta Arumäe kommentaar:Kes kiirendas majanduskasvu?Neljandas kvartalis kiirenes majanduskasv 3,7 protsendini, mis oli veidi kiirem meie ootusest (3,5%) ning ületas veelgi enam konsensusootust (3,2%).
Aasta kasv kokku (3,2%) oli seega üsna hea tulemus heitlikes maailmamajanduse oludes ja annab põhimõtteliselt aimu sellest, kui palju on majanduse kasvuvõimekus ilma välisnõudluse ja laenuraha toeta. Ja samas suurusjärgus kasvuks peaks võimekust ka selleks aastaks olema. Tagasilöögid on loomulikult jätkuvalt kerged tulema, kuid ka paranemisvõimalusi on rohkem kui eelmisel aastal.
Detsembrikuine ekspordi langus (-5%) tõmbas neljanda kvartali ekspordikasvu alla 4%-le kolmanda kvartali 8%-lt, kuid see-eest sisenõudluse kasv arvatavasti kiirenes aasta lõpus. Viimane nähtub nii impordi jõudsast kasvust viimases kvartalis kui ka SKP veduritena välja toodud sektoritest neljandas kvartalis, milleks olid info ja side, veondus ja kaubandus. Täpsemaid detaile valdkonniti ei ole teada, kuid teada on, et jaekaubanduse kasvud aasta lõpus veidi aeglustusid.
Positiivse muutusena võib vaadelda sedagi, et lõpuks ometi on jõutud töötuse määra vähenemisega sinnamaani, kus see on vaikselt paranenud ka kõige pikemaajaliste töötute arvelt. Mida lühemat aega töötud, seda kiiremini nende töötuse määr vähema hakkas. Aga ka lühiajaliste töötute osas on veel paranemisruumi, ehk siis, päris otsa inimesed saama veel ei hakka, keda tööle võtta.
2012. aastaga kokku suurenes hõive 3%, aasta varem, 2011. aastal, aga 7%, ehk siis enamvähem samas tempos nagu majanduskasv. Mis tähendab, et tootlikkus ei ole peaaegu üldse suurenenud. Nüüd on aeg taas tootlikkuse suurendamisega tegelema hakata ning täiendavat tööjõudu pole kuigi palju juurde palgata tarvis. Seetõttu arvan jätkuvalt, et hõive kasvutempo hakkab 2013. aasta jooksul pidurduma, seda ka vaatamata sellele, et majanduskasv marginaalselt kiireneda võib.
Võrreldes kriisi tipuga on kõige kiiremini töötute arv vähenenud ehitajate ja elektroonika erialaga töötajatel, aga ka tootmise eriala inimeste hulgas, samas on sellise erialaga inimesi veel töötute hulgas kirjas hulgi. Vakantse on saadaval kõige enam teenindus- ja müügitööle, oskustööliste, masinaoperaatorite ja lihttööliste hulgas. Pealtnäha ei paista nagu päris lahendamatu ülesanne, see tööpuudus?

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele