• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 20.02.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maks lööb pensionifondi osanikke

Finantstehingute maksu otsene mõju on enamikule inimestele ja väikeettevõtjatele minimaalne. Suur osa eraisikute igapäevaseid pangatehinguid jääb maksust puutumata (laenud, pangaülekanded, kindlustusmaksed, hoiused, kapitali suurendamise sissemaksed, esmased aktsiate või võlakirjade emissioonid).
Maksukoormust lisandub nendele finantssektori tehingutele, mis maksustatakse. Pangad veeretavad koormuse kindlasti nende tarbijate õlgadele, kes on nende konkreetsete tehingutega seotud. Aga ilmselt annab maksukoormust ka pisut laiemalt pankade kasumimarginaali edendamisse suunata, nagu meil kombeks on. Eestis on enim ohustatud pensionifondide osanikud, sest elu on näidanud, et võtta saab sealt, kust on võtta.
Saab korraldada globaalselt. Eesti tegi otsused finantstehingute maksu kohta Euroopa Liidu suurriikidele meelepärase vastutuleku korras. Võib-olla oleme just sellega võitnud 2014–2020 eelarveperioodiks olulisi lisasummasid. Põhimõtteliselt on aga sellist maksulähenemist võimalik korraldada ainult globaalselt või üldse mitte. Ei ole vist teist sektorit, mis oleks nii globaliseerunud kui finantssektor.
Eestile kipub küsimus seisnema selles, kes selle kinni maksab, kui maksta on vaja, ja see on riigile vähemalt keskpikas perspektiivis kasulik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

ELi häda seisnebki selles, et muidu otsustavad riigid oma asju ise, aga kui on mõni suur jama, üritatakse seda lahendada ühise võluvitsaga.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele