• OMX Baltic−0,09262,4
  • OMX Riga0,07877,5
  • OMX Tallinn−0,181 695,22
  • OMX Vilnius0,14994,87
  • S&P 5000,005 495,52
  • DOW 300,0040 736,96
  • Nasdaq 0,8417 025,88
  • FTSE 1000,318 231,66
  • Nikkei 225−1,4935 619,77
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,00100,52
  • OMX Baltic−0,09262,4
  • OMX Riga0,07877,5
  • OMX Tallinn−0,181 695,22
  • OMX Vilnius0,14994,87
  • S&P 5000,005 495,52
  • DOW 300,0040 736,96
  • Nasdaq 0,8417 025,88
  • FTSE 1000,318 231,66
  • Nikkei 225−1,4935 619,77
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,00100,52
  • 20.02.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maks lööb pensionifondi osanikke

Finantstehingute maksu otsene mõju on enamikule inimestele ja väikeettevõtjatele minimaalne. Suur osa eraisikute igapäevaseid pangatehinguid jääb maksust puutumata (laenud, pangaülekanded, kindlustusmaksed, hoiused, kapitali suurendamise sissemaksed, esmased aktsiate või võlakirjade emissioonid).
Maksukoormust lisandub nendele finantssektori tehingutele, mis maksustatakse. Pangad veeretavad koormuse kindlasti nende tarbijate õlgadele, kes on nende konkreetsete tehingutega seotud. Aga ilmselt annab maksukoormust ka pisut laiemalt pankade kasumimarginaali edendamisse suunata, nagu meil kombeks on. Eestis on enim ohustatud pensionifondide osanikud, sest elu on näidanud, et võtta saab sealt, kust on võtta.
Saab korraldada globaalselt. Eesti tegi otsused finantstehingute maksu kohta Euroopa Liidu suurriikidele meelepärase vastutuleku korras. Võib-olla oleme just sellega võitnud 2014–2020 eelarveperioodiks olulisi lisasummasid. Põhimõtteliselt on aga sellist maksulähenemist võimalik korraldada ainult globaalselt või üldse mitte. Ei ole vist teist sektorit, mis oleks nii globaliseerunud kui finantssektor.
Eestile kipub küsimus seisnema selles, kes selle kinni maksab, kui maksta on vaja, ja see on riigile vähemalt keskpikas perspektiivis kasulik.
ELi häda seisnebki selles, et muidu otsustavad riigid oma asju ise, aga kui on mõni suur jama, üritatakse seda lahendada ühise võluvitsaga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.09.24, 13:47
Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele