Üks tähtis aine puudub praegu Eesti kooli õppekavast – see, mis õpetab õppima ja mõtlema. Kindlasti on veel midagi, mida peaks koolis praegusele lisaks õppima, aga ilma nende oskusteta on raske vastata kaasaegse maailma nõudmistele.
Praegune seis on nutune. Riiklik õppekava eeldab, et meie õpilastel kujuneb välja õpipädevus. Ei kujune, näen seda koolis iga päev, sest esiteks kujundatakse õpipädevust õppekava idee kohaselt kõikides tundides. Jõudumööda seda tehaksegi, aga süsteemitult. Teiseks puudub osal õpetajatestki täpsem teadmine, mis on õpioskused, -strateegiad, -stiilid. Hästi orienteeruvad selles valdkonnas vähesed.
Kui noor lõpetab kooli ja oskab õppida, siis on see tavaliselt suure vaevaga valusalt saadud harjumus, mis on ju ka väärtuslik, aga ei pruugi siiski olla parim viis õppida.
Praktika. Asi peaks välja nägema nii: sobivate testide ja asjaosaliste tähelepanekute põhjal selguvad iga õpilase isikupärased eeldused ja sobivaimad õpistiilid. Tavalises tunnis ei ole võimalik arvestada kõikide erinevat viisi õppida, kuigi üht-teist saab ka seal teha. Endale sobivate õppimisviiside tõeline väärtus selgub alles siis, kui õpitakse iseseisvalt. Õpitundides tutvutakse teooriaga ja kasutatakse seda sealsamas. Näiteks õpitakse konkreetseks kontrolltööks, nt ajaloos. Vaadatakse, kuidas on materjali tõhusam õppida ja õpitaksegi.
Mõtlemise tundides tegeletakse samuti teooriaga, mida proovitakse kohe mõne probleemi kallal. Lapsed tulevad välja pööraste ideedega, mõni idee on lausa nii pöörane, et sellest võibki midagi head sündida.
Miks ei saa? Vastuväited varisevad laviinina kaela iga kord, kui midagi tähtsat teha. Raha pole. Aega pole. Inimesi pole. Asjatundlikkust pole. Tegelikult on kõike.
Raha on meil endal või laename. Inimesed on olemas. Kui ei leia selle aine õpetajat koolist, leiab mujalt. Õpetajatöö väljakutsetele on mõtleval inimesel raske vastu panna. Tunnen mitut noort, kes kunagi koolis töötasid, on selle üle uhked ning väärtustavad seda aega oma elus kõrgelt. Kindlasti sobivad neid aineid õpetama erinevate erialade inimesed, kel ei ole pedagoogilist haridust. Väike tundide arv nädalas lubab neil töötada koolis ka oma põhitöö kõrvalt. Asjatundlikkust on samuti. Eestis on koole, kus õpioskuste arendamisega tegeletakse süstemaatiliselt juba pikka aega. Saaksime kasutada seda hinnalist kogemust ja juurde õppida, mida vaja.
Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
Seotud lood
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.
Viimased uudised
Kallas kritiseeris kõnes Michalit
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Turul on laokil kolmandik triljonist
Tagasi Äripäeva esilehele