Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehituse esigasell toimetab vaid välismaal

    Kui olete maanteel sattunud kolonni, mille põhjustajaks on hiiglaslik maja vedav auto, siis tõenäoliselt olete tunnistajaks kiiresti arenevate ettevõtete ehk gasellide edetabelis ehitusfirmade hulgas esimeseks tulnud OÜ Hestalink tegevusele.

    Ettevõte pälvis Äripäeva kiiresti kasvavate firmade ehk Gaselli TOPis 12. koha, kasvatades käivet aastail 2009-2011 13 ja kasumit 21 korda.
    Selles ettevõttes ei tegeleta nimelt traditsioonilise müüriladumise või seinteplaatimisega, vaid Hestalink veab Eestist valmismaju Soome ja Rootsi ning paneb nad kohapeal paika. Majad, mida Paldiski sadamast üle mere veetakse, ehitatakse valmis Harjumaal Vasalemmas. Hestalink on üks valmismajade transportijatest ja paigaldajatest ning on maju vedanud kõikjale üle Soome ning kõige kaugem paik, kust võib leida Vasalemmas valminud maja, on Põhja-Soomes Ylläses.
    Tegemist on maailmas ainulaadse ehitustehnoloogiaga, mis on kasutusel vaid Soomes, Eestis ja Saksamaal. Tehnoloogia, nagu ka seadmed maja tõstmiseks ja siirdamiseks, on patenteeritud. Lihtsustatult käib asi nii, et maja ehitatakse vundamendist korstnani välja siseruumis, tõstetakse treilerile, sõidutatakse kuhu vaja, tõstetakse ettevalmistatud paika, ühendatakse kommunikatsioonid ja põhimõtteliselt võib omanik kohe sisse kolida. Maja siseviimistlus on tehtud juba Vasalemmas.
    “Maja saab valmis umbes 20 päevaga,“ ütles Hestalinki ja Akso-Hausi üks osanikke Kristjan Kuldmaa. Tema tehases Vasalemmas käib töö kõikides angaarides ja parasjagu täidetakse taas üht tellimust Soome – valmivad suvilad. Sisetingimustes läheb ehitamine palju kiiremini kui ehitusplatsil ja ei sõltu üldse ilmast. Mitmes angaaris ehitatakse korraga mitmeid maju. Kuldmaa toob välja ka selle, et materjalikasutus on sisetingimustes töötades oluliselt efektiivsem – kui tavaliselt midagi ehitusplatsil ikka üle jääb, siis ilm teeb selle kallal oma töö ning vettinud kipsplaadi või niiskusest kõveraks tõmbunud laudadega pole suurt midagi teha. Katuse all toimetades aga kasutatakse kogu ehitusmaterjal viimseni ära – üle ei jää ega raisku ei lähe praktiliselt midagi.
    Eks transpordivõimalused seavad ehitatavatele majadele omad muidugi piirid, kuid on võimalik ehitada ka mitmekorruselisi hooneid – sellisel juhul veetakse majad lihtsalt moodulitena kohale ja ühendatakse kohapeal. Näiteks Rootsis, kus veetava laiusele on rangemad nõuded, tuleb maju aga kohale vedada hoopiski nö poole kaupa ja sisuliselt kohapeal kahest tükist kokku panna.
    Majade valmistamine ja müümine käib juba 2004. aastast ning selle aja jooksul on müüdud ligi 1000 maja. Ning sugugi mitte kõik neist ei ole vaid pisikesed suvilad, vaid portfoolio hulgas leidub palju mitmekorruselisi hooneid ning lausa ka 1500 ruutmeetrine hooldekodu. See sai eelmisel aastal tükkidena viidud Soome ja seal millimeetritäpsusega kokku pandud.
    Kõik läheb eksporti
    Viimasel ajal lähevad Akso-Hausi tehases toodetud majad Hestalinki abil vaid välismaale, kuid see pole mitte koguaeg olnud nii. Kuldmaa räägib, et kuni masu tulekuni müüdi maju vaid Eestis, kui majanduskriisist alates ainult välismaale. “Meile oli masu väga positiivne kogemus, sest just siis olime sunnitud Soome ja Rootsi poole vaatama hakkama,“ rääkis Kuldmaa. “Masu ajal käis meil tehases töö 24 tundi ööpäevas, majad muudkui valmisid. Meil siin oli justkui täiesti teine maailm võrreldes ehitusega Eestis üldiselt.“
    Miks Eestisse maju enam üldse ei müüda? Kuldmaa ütleb, et põhjus on traditsioonides: siinmail on peaaegu kõigil mõni sugulane, tuttav või sõber, kes oskab ehitada. “Kui meil ollaksegi harjunud sellega, et 20 aastat ehitatakse omale maja, ikka muu töö ja elu kõrvalt, siis meie pakutav on lihtsalt natuke võõras,“ ütles Kuldmaa. Ta sõnas, et tööd jätkub tema ettevõtetele palju ja klientide saamiseks ta erilisi hinnaalandusi tegema ei pea. “Meil on kindel hind, kui see sobib, siis sobib, kui mitte – pole ka midagi katki,“ selgitas ta. Muidugi – kui mõni Eesti inimene soovib saada valmismaja, siis ikka saaks. Eriti veel, kui soov on midagi erilisemat kui lihtsalt tavaline viilkatusega maja.
    Kuna majatellimusi jagub ning töö Vasalemma tehases käib hoolega, on tegevust ka Hestalinkil. Klientide leidmine ei olevat eriti keeruline, kuna põhiliselt leiavad nad ise majamüüja suust-suhu leviva info kaudu. Kas ettevõtet ka järgmisest gasellide edetabelist leida võib, selle peale muigab Kuldmaa kavalalt: “võimalik, sest me katsetame pidevalt uusi asju ja tehnoloogiaid.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Carri Ginter ja Aleksandr Šapovalov tegelike kasusaajate avaldamisest: seis on segane, kuid tark ei torma
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
ExxonMobil plaanib osta kuni 50 miljardit aktsiat tagasi
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Viking Line müüb laeva: see võis põhjustada ka Eesti lipu alt lahkumise
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.

Olulisemad lood

Ettevõtjate ja ministri vahel podiseb tüli Järvan: ma olengi väga arrogantne
Ettevõtjate ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani vahel podiseb tuline konflikt, mitmed ettevõtjad kahtlevad, kas Järvan ikka sobib oma ametikohale. „Majanduslanguses sõpru ei võida," ütleb selle peale minister.
Ettevõtjate ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani vahel podiseb tuline konflikt, mitmed ettevõtjad kahtlevad, kas Järvan ikka sobib oma ametikohale. „Majanduslanguses sõpru ei võida," ütleb selle peale minister.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.