Rohumaa: äriinimesed peavad raha lõhna tundma

Eesti majanduskasv esimeses kvartalis oli 1,1%. Kuidas teie majandusolukorda praegu tunnetate? Tunneme päris hästi seda surutist. Eriti keemiasektori poole peal. Tööstused toodavad nii palju, kui tarbitakse, Euroopa ja Aasia turgude mõnevõrra väiksem tarbimine mõjutab keemiaturgu kohe. Meie põhiäri tuleb küll õlimahtudest. Õlitehased on meil ka kõige suuremas finantskriisis töötanud täisvõimsusel, kogustes seda ei tunne. Aga nii kui majandus hakkab kokku tõmbuma, kukuvad hinnad ka õliturul ning käibes ja kasumlikkuses on suur vahe.

Mida tuleks teha, et surutisest pääseda? Äri­inimesed peavad tundma raha lõhna, siis hakkavad investeerima. Siis minnakse panka, võetakse laenu, investeeritakse, tehakse suuremaks: sealt tuleb majanduskasv, luuakse töökohti, saab riigile rohkem maksu maksta. Majanduse seiskumise toob kaasa see, kui investorite huvi kahaneb. Istutakse oma raha otsas, pangast uute projektide jaoks ei võeta. Põlevkivisektor oma õlitehastega on üks vähestest kapitalimahukatest sektoritest, kes julgevad praegusel ajal investeerida ja näevad, et turul on ruumi.

Eesti inimeste sissetulekud on väga madalad. Mida peaks tegema poliitikud, mida ettevõtjad, et meie inimeste elu-olu paraneks? Ma imestasin ka ühe artikli üle, et Ida-Virumaal on keskmine palk 480 eurot. Ma ei taha uskuda, et see nii madal on. VKG eelmise aasta keskmine palk oli 1200 eurot. Meie sektoris on lisandväärtus inimese kohta suhteliselt suur ja palgatõusuks ruumi on. Peab olema julgust investeerida ja oma ettevõtet arendada. VKG näitel saab rafineerimistehase investeeringuga sama põlevkivi ümbertöötlemise koguse juures märkimisväärselt kallimad tooted ja see annab võimaluse kogu väärtusahelale rohkem palka maksta.

Kõige hullem, mida poliitik teha saab, on muuta mängureegleid. See lööb valusalt. Igasugune usaldus kaob ära. Pangad, finantseerijad, omanikud ­astuvad kaks sammu tagasi, lähevad oma asjaga kuhugi kindlamasse riiki või sektorisse. Ma julgeks mäetööstuse ja põlevkivitööstuse puhul küll öelda, et riik on vaene ja üritab iga natukese aja tagant mängureegleid ümber vaadata. Kokkuvõttes riik kaotab rohkem.

Eestis on väga mastaapne kaudne maksustamine. Ettevõtte tulumaks puudub, aga tegelikkuses võetakse kaudsete maksudega veel rohkem. Peaks vaatama, et kui sektoril tervikuna on suur arengupotentsiaal, siis siin sektoris võtan vähem kaudseid makse ja lasen ettevõttel areneda.

Teie rafineerimistehasest: Eesti Energia ütles, et nemad näiteks diislitehast üksi ei tee ja teie teete? Hästi palju selles äris oleneb sellest, kuidas asja paigutad ja kuidas läbi mõtled. See tehas on korralik äriprojekt ka juhul, kui töötab ainult VKG õli peal. Valisime optimaalse tehnoloogia, et kapitaliinvesteering ei oleks liiga suur. Me ei püüdnud ajada viimast kui kallist toodet: lõpuks sa võid lennukikütuseid ka teha, sest kui raha on, võib kõik raskemad fraktsioonid ju kallites seadmetes lõpuni rafineerida. Proovisime valida natukene odavama tehnoloogilise lahenduse.

Kui palju tehas maksab? Suurusjärk on 400 miljonit. Ma täpseid numbreid ei taha avaldada. Alguses oli 7–8 firmat huvitatud hankel osalema. Kuna oleme väike firma, siis nii paljudega ei jõua läbi rääkida. Valisime välja 4–5, kellega tegime koostööd: kõik selle ala maailma suuremad firmad. Pakkumise saime neljalt, selline arv on väga kõva sõna. Oleme välja hõiganud, et ühe Hispaania-Itaalia konsortsiumi pakkumine on kõige parem.

Millal kopp maasse läheb? Kopp läheb maasse siis, kui kõik tähed ja planeedid lähevad õigesse suunda. Sellest on puudu viimane finantseerimise voor. Lisaks veel läbirääkimised Eesti Energiaga.

Diislitehast puudutab ka üks eurodirektiiv: teete oma tehase küll valmis, kuid ei saa seda kütust Euroopas müüa? Ei-ei, see ei ole õige. Euroopas saab seda müüa ja toota igal juhul. Küsimus on selles, et Euroopa Liit on teinud Kyoto kokkulepped eesmärgiga kasvuhoonegaase vähendada. Selle ühe kokkuleppena on tehtud, et mootori­kütustele pannakse limiidid. VKG ei ole selle vastu ja sellest ei ole midagi halba, kui tuleb põlevkivikütuste jala­jälje direktiiv. Iga diisel pannakse võrdlusesse, et kui palju tema tekitamiseks kogu väärtus­ahelas CO2 on emiteeritud. Me oleme täiesti nõus, et põlevkivile ja diislile peavad tulema normatiivid. Põlevkiviõli jalajälg on natukene suurem, kuna peame igal juhul utmise protsessis kasutama soojusenergiat. Aga lõpptoode on täpselt sama­sugune. Mida me oluliseks peame ja mida Eesti riik on kaitsmas, on see, et ei ole mõtet tekitada rakenduslikku osa seadusele, mis keelaks seda kütust kodumaiselt realiseerida. Siis tekib veel suurem CO2 jalajälg – müüd oma diisli kuhugi suuremasse riiki ja tood tagasi teise diisli.

Miks te ei ole väljapoole arendama läinud, nagu Eesti Energia? Peab olema, mida müüa. Ma ei ütle, et see on vale, aga see on teine ärimudel. Kui meil kunagi Eestis kõik on tehtud, siis ei saa välistada, et oleme ka tahtmist täis. Praegu on efekt Eesti majandusele meeletult palju suurem, kui VKG oma fookuse siia suunab. Kui minna sama asja tegema näiteks Ukrainasse, siis enamik efekti tuleb võõras riigis: tööhõive, SKP ja maksutulude kaudu. Praegu oleme valinud oma arengu siin. Kui saab põlevkivisektoris piirid ette, siis võib-olla mõnda muud Eesti ressurssi kasutada.

Miks VKG börsile ei tule? Börsile minnakse siis, kui on omakapitali puudu ja arengus lisa­raha vaja. Siiamaani on kõik see raha olnud Põhjamaa pankadest saadaval. Areng on olnud küll kiire, iga aasta on bilansimaht ja laenusummad kasvanud, aga pangad on meid siiani usaldanud. Börsile mineku otsustavad omanikud. Kindlasti on seda arutatud, aga praegu on seisukoht, et teema ei ole päevakorras. Väljuda nad samuti ei soovi, sest nad on väga strateegilised investorid.

Kas võlakirjad? Võlakiri on reeglina kallim. Kuskilt maalt sa kasvad nii suureks, et pangad ei suuda sind laenudega finantseerida. Miks VKG ei ole võla­kirjaturul, on see, et veel on raha saadud. Täiesti reaalne, et peame ka ühel hetkel minema, kui summad kasvavad.

Olen kuulnud, et kapitali kaasamiseks on võimalik ka uue omaniku kaasamine? Kui, siis ­ainult mõni institutsionaalne, nt EBRD. Aga kindlasti ei ole börsiplaani.