Kristina Traks • 23. juuni 2013
Jaga lugu:

Amhold: Aafrika töö pole äri, vaid missioon

 Eesti inseneri- ja arhitektuuribüroo Amhold tegutsemist Ugandas ei loe firma juht ja omanik Arvu Mägi äriks, vaid see on pigem osalemine rahvusvahelistel missioonidel.

Tüüparusaama järgi tähendab majaehitus Aafrikas savionnikeste püstitamist, kuid Amholdi Ugandas tegutsemine kummutab selle – firma lööb Ida-Aafrikas kaasa kuue haiglalinnaku kerkimisel, mis on neile juba teine suur projekt samas piirkonnas.

Maailma kõige vaesemate riikide hulka kuuluvat Ugandat saab Amhold nimetada oma tegevuspiirkonnaks alates 2010. aastast, kui firma sealses Entebbe linnas hanke võitis ning side- ja kommunikatsioonikeskuse projekteerimise, konsultatsioonide, projektijuhtimise ja ehitusjärelevalvega tegelema hakkas.

Kuidas üldse tekkis idee nii kaugel konkursil osaleda? Mägi ütleb, et kui ehitussektor 2008. aastal järsult kokku tõmbus, otsiti võimalusi osaleda ehitushangetel ka piiri taga, sest ehitustööde korraldamine n-ö ekspeditsioonimeetodil polnud võõras teema.

"Juba 1980. aastatel osalesin Eesti ehitajatega Lääne-Siberi nafta- ja gaasimaardlate piirkonna teede, sildade, pioneerasulate ja tootmisbaaside rajamisel. Seal oli vaja suhelda Baškiiria, Soome, Tšehhoslovakkia ja Jaapani firmadega. 1990ndate alguses võtsin Soome firma Rake Oy koosseisus osa Saksamaalt tagasi toodud Vene ohvitseridele linnakute ehitamisest Volga ääres," räägib Mägi.

Ta lisab, et rahvusvahelistel konkurssidel pole sugugi lihtne jalga ukse vahele saada. "Need projektid on võrreldes Eesti omadega suhteliselt komplitseeritud, mistõttu on tagatised suured, kvalifitseerimis- ja osavõtunõuded  ranged ning tingimused keerulised ja eripärased," märgib Mägi.

Konkureerida on vaja globaalsete ja kohalike firmadega (sh Hiina, India), nii et konkurents on äärmiselt tugev. Seejuures on pakkumuste ettevalmistamise kulud meeletult suured, võiduvõimalus osalejate rohkuse tõttu aga väike. Ning tulemusi tuleb kaua oodata – pakkumuste menetlemine võtab aega­ umbes 12 kuud.

Tüütu tee Aafrikasse. Amholdil on Ugandas Entebbes Victoria järve ääres kontor, kus on pidevalt kohal üks Eesti insener. Ühtlasi kasutab firma kohalikke rahvusvahelise kogemusega ehitusinsenere. Kui aga mingis projekteerimis- või ehitusetapis osutub vajalikuks projekti eriosa juhtivinseneri nõu, sõidab ta Eestist Ugandasse.

Mägi ütleb, et sõit Ugandasse on pikk ja kulukas, kuid üldiselt ei erine nii kaugete projektide juhtimine palju nendest, mida kilomeetrite poolest lähemal ellu viiakse. Amhold tegutseb ka Soomes, Afganistanis ja Rootsis ning just viimase paigaga seoses meenutab Mägi üht sõitu, kui väikelennuk üritas lumetormis lennuväljale kolm korda maanduda, kuid lõpuks pidi ikka hoopis teises linnas peatuma. "Tingimused võivad olla ekstreemsed ka siinsamas lähedal Rootsis," ütleb ta.

Pealegi leiab paljudele küsimustele vastuse Skype'i ja videokonverentside vahendusel. Sideprobleeme polevat Ugandaga ette tulnud, internet on kiire ning suurtes linnades ja teedel levib 3G-võrk.

Ekskavaatori asemel labidamehed. Enamik Uganda regionaalhaiglaid on ehitatud aastail 1960–70 ja valdavalt on need ühe-kahekorruselised. Uuemal ajal on kavandatud kuni kuuekordseid hooneid. Leidub ka 1930. aastatel ehitatud maju, mis on muutunud arhitektuuri- ja ajaloomälestisteks.

Suures osas on aga olemasolevate haiglate hooned ja taristu tugevalt amortiseerunud ja üle koormatud. Nii on viimasel ajal raskete haigustega hädas olev riik koostanud ja ellu viinud mastaapseid kompleksprojekte tervishoiu ajakohastamiseks ning võimekuse suurendamiseks.

Rajatavad hooned peavad üle elama maavärinad, mida Ida-Aafrikas aeg-ajalt ette tuleb. Ehitusmahud on suured – Uganda valitsus tellis kuue haigla laborihoone projekteerimise, ehituse juhtimise ja järelevalvetööd, mille maksumus on ligikaudu 15 miljonit dollarit. Kogu Ida-Aafrika piirkonna riikide laborihoonete rajamise projekti maksumus on umbes 64 miljonit dollarit.

Aafrika ehituskultuur. Uganda lihttöölise päevapalk on ca 2 eurot ja sellepärast on ehitusfirmal odavam värvata 40 kohalikku labidameest kui üürida ekskavaator.

Ehitusmaterjalide puhul on seal juurdunud tavad, mis võivad meile võõrad tunduda. "Eestis populaarsed ehitusmaterjalid nagu kipskartongplaadid ja ehitusvahud on Ugandas küll poodides olemas, aga neid ei kasutata massiliselt," lausub Amholdi Ida-Aafrika piirkonna juht Egert Nõmm.

“Suurte objektide jaoks tuuakse vajalik tehnika, näiteks vaiapuurmasinad, kohale Keeniast või Lõuna-Aafrikast. Kui rajatakse teid, saabuvad hiinlased neid ehitama oma masinatega."

Rahvusvaheliste ja tehniliselt keeruliste suurprojektide puhul tehakse valdav osa töid ikka tänapäevaseid töövõtteid, tehnikat ja tehnoloogiat kasutades. Niisuguste objektide puhul ei ole lihtööliste kasutamine lihtsalt võimalik ega aja ja kvaliteedi seisukohast kasulik.

Kui Eestis on tavaliselt nii, et projektikoosolekutel esindab tellijat vaid üks-kaks inimest, siis Ugandas on säärased nõupidamised suured, funktsionääre ja asjaosalisi on palju ning kõigi arvamust peab arvestama ja analüüsima. Kaasatakse ka näiteks tehnosüsteemide ja ruumide kasutajaid ning hooldajaid, kes saavad oma seisukoha välja öelda. Kõik ehitusnõupidamised aga algavad kristliku palvega, sest Uganda rahvas on väga usklik.

Taristu rajamine. Normid, mille järgi ehitatakse, on olenevalt objekti ja tehnosüsteemi iseloomust kas USA või Suurbritannia omad. Mõned reeglid võivad aga olla tõeliselt vanad. Nii meenutab Mägi, et on töös kohanud lausa 1954. aasta aruande formulari.

Põhiliselt ehitatakse haiguste ja vaesusega kimpus riigis praegu infrastruktuuriobjekte, nagu teid, sildu, hüdrorajatisi, elektrienergia jaotusvõrke ning sotsiaal- ja administratiivobjekte.

Mägi kiidab Uganda kliimat – tavaline temperatuur on 25 kraadi ehk just nagu tavaline Eestimaa suvi. "Ilmastikuolud on talutavad, kuid palju on hügieeniprobleeme, sääski ja haigusi," lisab ta.

"Enamik inimesi elab kogukondlikus elukorralduses ja sõna otseses mõttes savionnides. Vaesust on palju, kuid kõikide nende probleemidega tegeletakse pidevalt. Asjad arenevad viimasel ajal tormiliselt, ent edenemisruumi on veel tohutult," nendib Mägi.

Pool tööd välismaale. Nagu öeldud, tegutseb Amhold välisturgudest ka Soomes, Rootsis ja Afganistanis. Ekspordikäive, mille moodustavad inseneride ja arhitektide teenustööd, oli eelmisel aastal 1,4 miljonit eurot, mis teeb veidi üle poole ettevõtte kogukäibest.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum