Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sajandi ehituse autor tüürib pankrotti

    Superministeerium sai nurgakivi selle aasta aprillis.Foto: Andras Kralla

    Tähtsate tööde, näiteks sajandi ehituseks nimetatud Tallinna vangla ja superministeeriumi autor tüürib ootamatult pankrotti. Osa töödest on seetõttu ohus.

    Samuti kuuluvad ettevõtte portfelli näiteks Euroopa Liidu eesistumiseks renoveeritav Tallinna rüütelkonna hoone Toompeal ning mitmed lasteaiad ja koolid üle Eesti, samuti vangla Leedus. Nende projekteerija, enam kui 20 aastat turul tegutsenud Amhold esitas kohtule pankrotiavalduse, kuid koostööpartneriteni jõudis info küla pealt.
    "Info levis kolmandatelt inimestelt ja järgmisel päeval tuli see ka Amholdilt. See on kõigi jaoks üllatus. Amholdi käes on terve hulk riiklikult tähtsaid projekte, rääkimata muudest,“ ütles Amholdiga asju ajava Lünk Arhitektid juht Üllar Ambos. Ta tõdes, et partneri probleemidest ei ole meeldiv kuulda esimesena kõrvalistelt isikutelt.
    AS Amhold ja Lünk Arhitektid on seni tegelenud Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone projekteerimisega. „Niigi on projekti tähtajad … Nüüd veel see mure lisaks,“ kurtis Ambos. Ta suundus intervjuu ajal Amholdi omaniku Arvu Mägiga kohtuma, et teha ühise laua taga selgeks, kuidas projektiga ühele poole jõuavad. Ambos on vahepeal suhelnud ka töö tellija Riigi Kinnisvaraga, kuid kõik on Ambose sõnul veel lahtine. Miks Amhold järsku alla annab, Ambos ei tea.
    Ka teistele ehitusalal tegutsejatele on Amholdi samm üllatav. Näiteks projekteerija EstKonsulti juht Heiki Meos taipas, et Amholdiga on kehvad lood, kui firma endised insenerid ja ehituskonstruktorid Meoselt paar päeva tagasi tööd küsisid. “Vaatasin, et oh-oh, mis toimub,” lausus Meos. “Suudan ilmselt tööd pakkuda, aga tahan enne nendega tuttavaks saada – kas mina neid tööle võtta tahan.”
    Üllar Ambos teab, et Amholdi palgal olnud uut kohta otsivad. “Aga nad jätkavad tööd, vähemalt meie projektiga,” kinnitas ta.
    Läinudaastast majandusaasta aruannet ei ole Amhold esitanud, kuid varasemad näitavad, et firma käive kulges tõusujoones: 2012. aastal oli see 2,5 miljonit eurot, 2014. aastal 3,8 miljonit eurot. Kasumireal avaneb teistsugune pilt. Kui 2012. aastal teenis Amhold tulu 114 900 eurot, siis kaks aastat hiljem 8335 eurot.
    Amhold maksis tänavu esimeses kvartalis tööjõumakse 160 000 eurot. Firma maksuvõlg ulatub praegu 149 000 euroni, millest enamuse moodustab sotsiaalmaks.
    Võimukas tegija
    Meos kirjeldab, nagu teisedki turuosalised, et 24 aastat töötanud Amhold on laia haardega ja võimukas. “Ega ta teiste projekteerijate silmis väga heas kirjas pole olnud, kuid on omadega hakkama saanud. Nad on hirmmadalalt töid võitnud ja töö on olnud hinnale vastav,” kirjeldas ­Meos kriitiliselt Amholdi mainet.

    Riiklike objektide autor

    Sajandi suurehituseks nimetatud enam kui 70 mln eurot maksev Tallinna vangla

    Superministeeriumi hoone Tallinnas

    Rüütelkonnahoone ELi eesistumiseks

    Eesti Olümpiakomitee hoone Tallinnas kesklinnas

    Nukuteater Tallinnas

    Kadrioru staadion

    Lisaks kaheksa kooli või lasteaeda üle Eesti, vangla Leedus, päästekomando Tallinnas, Tapa kasarmu ajateenijaile

    Miks Amholdi pankrotiavaldus laual on, ei ole kellelegi selge. Ettevõtte omanik Arvu Mägi jäi Äripäevale kättesaamatuks, nii et õhus on vaid oletused.
    “Võib-olla on nad liiga suuri töid ette võtnud, mida pole suutnud ära teha,” pakkus Nord-Projekti juht Andres Saar, kellele näiteks meenus Amholdi kaasalöömine Ida-Aafrikas kuue haiglalinnaku püstitamisel. Erinevalt Meosest ei nimeta Saar Amholdi miinuseks madala hinna pakkumist. “See oli kunagi varem nii. Praegu on nad üldisel tasemel olnud.”
    Projekteerijatele jääb silma veel üks nurk. Nimelt ei meenu ASi Sweco arhitektuuriüksuse juhile Ahti Kooskorale mitte ükski Amholdiga võrreldav suur projekteerimisfirma, mis pidanuks pankrotti liikuma. “Eriti veel selline, mis ka Venemaale tööd teeb,” lausus ta.
    Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink sai Amholdi pankrotti tüürimisest teada eile. “Sekund tagasi kuulsin. Mingil määral on ootamatu, aga tänasel ehitusturul ei üllata mind varsti vist enam miski. Väga terav konkurents on. Ehitus on valdkond, kus on ka võimalik kriisiolukorras pikalt tegutseda. Lepingud on pikad ja siseprobleemid ei tarvitse välja paista.”
    Kasvav mure
    Amholdil on veel üks partner, kes peab nüüd mõtlema, kuidas edasi minna. Nimelt ITK Inseneribüroo, kellega seisab Amhold Euroopa Liidu eesistumiseks restaureeritava Rüütelkonna hoone projekti taga. Juba varem oli selge, et maja tähtajaks ei valmi, aga Amholdi teade toob probleeme juurde.

    Amhold AS

    Asutatud: 1992

    Asukoht: Tallinn

    Valdkond: ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine

    Omanik ja tegevjuht: Arvu Mägi

    Töötajaid (2014): 76

    “Kogu Amholdi käitumine on viinud kõik pooleliolevad protsessid ohtu, aga millest see tuleb, ma ei tea,” ütles ITK Inseneribüroo juht Argo Stallmeister. Temale rääkis avalduse sisseandmisest Amholdi projektijuht.
    “Seda oli aastate jooksul ette arvata, aga kui nüüd uudis tuli, oli see täiesti üllatav,” sõnas Stallmeister, selgitades oma eelaimdust – madalaim hind ei ole jätkusuutlik. “Kuid kindlasti ei pane ma seda ainult Amholdi süüks. Panen Eesti turu süüks.”
    Riigihangete registri andmetel on Amholdil lõpetada 11 projekti. Neist kuus on Riigi Kinnisvara tellitud.
    Üks turul tegutseja väitis, et Riigi Kinnisvaral on Amholdiga probleeme olnud, seega need eriti ei süvene, kui firma töid ei jätka. “Kindlasti leitakse mingi lahendus.”
    Esimene kohtuistung Amholdi pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimub septembris. Võlausaldajate liidu teada on praeguseks Amholdi vastu võlanõude esitanud kaks ettevõtet, millest üks küsib 47 000 eurot.
  • Hetkel kuum
Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Enefit Green kasvatas mais elektritootmist kolmandiku võrra
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.