Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik plaanib turismile vähem raha jagada
Uue turismiarengukava kohaselt panustab riik turismi edendamisse varasemast ligi poole vähem eurosid.
„Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020“ maksab 123 miljonit eurot. Aastatel 2007–2013 suunati turismi arendamisse umbes 200 miljonit eurot.
Aastaks 2020 kasvaks prognoosi kohaselt välisturistide ööbimiste arv ligikaudu kolmandiku võrra 5 miljonini ning siseturistide arv kasvaks veerandiku võrra ligi 2,1 miljonini, võrreldes 2012. aasta tasemega.
Turismiteenuste eksporditulu kasvab prognoosi kohaselt kolmandiku võrra kuni 1,6 miljardi euroni, võrreldes 2012. aasta tasemega. Samuti loodetakse siseriiklikult saavutada kõigi piirkondade turismiettevõtete jätkusuutlikkuse kasvu ning pakutavate toodete ja teenuste ühtlase kvaliteedi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts esitab homme valitsusele uue turismi arengukava riigikogu eelnõu. Arengukava eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana.
Äripäev kirjutas mullu oktoobris, et väiksemad turismiettevõtjad suhtuvad riigiesindajate turismi edendamise juttu skeptiliselt ja turismiarengukavadesse irooniliselt. Uus turismiarengukava on EASi turismiarenduskeskuse turundusdirektor Tarmo Mutso sõnul üles ehitatud kolmele vaalale, kirjutas Äripäev toona. Eesti on väike riik ja vajab jätkuvalt tutvustamist väljaspool ning seda eelkõige lähiturgudel ehk Soomes ja Venemaal. Eesti jaoks on oluline, et meil oleksid head turismitooted, mis aitaksid leevendada turismisektorit madalhooajal. Ja oluline on, et Eesti kuvand oleks ühtlasem ehk töötaksid regionaalsed tõmbe- ja väljasõidukeskused. “Kõik on püstitatud selleks, et turismist tulu saada,” rõhutas Mutso.
Viljandimaal Karksi vallas Kopra turismitalu pidava Rudo Puksi sõnul on turismiarengukavas ilusad ideed kirjas vaid selleks, et kellelegi näidata, et asjaga ikka tegeldakse.
“Ma olen neid vaalasid näinud ujumas ja uppumas juba 15 aastat,” ironiseeris Puks. “Midagi uut ei ole, tegu on vanade asjade kordustega väikese varjundi all.” Puksi hinnangul tehti kümmekond aastat tagasi kõige suurem viga siis, kui EASi turismiraha suunati ainult keskustesse ehk Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.