• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kolm vaala aitavad turismitulu suurendada?

    Varsti hakkab riigikogu arutama uut turismiarengukava, mis tugineb kolmel vaalal ehk tegevustel, mis peavad aitama Eesti turismitulu kasvatada.

    EASi turismiarenduskeskuse turundusdirektor Tarmo Mutso kirjeldab neid kolme vaala täna ilmunud Äripäevas. Hea lugeja, mida Teie nendest tegevustest arvate? Kirjutage artikli juurde kommentaariumisse, mida tuleb teha turismitulu suurendamiseks ja kas üldse riik peaks midagi tegema.
    Mutso kolm vaala on alljärgnevad:
    I Põhitähelepanu lähedastele turismiturgudele
    Eelkõige tuleb tegutseda nendel turgudel, kust on võimalik rohkem tulu saada, ja nendeks turgudeks on lähiturud.
    Iga teine turist tuleb praegu Soomest. Väljakutse on leida ja töötada uute segmentidega, et Soome turistide arvu veelgi kasvatada.
    Turistide peamine juurdekasv tuleb Venemaalt. Vaja on lahendada praegused probleemid: muuta viisa taotlemine hõlpsamaks ja piiriületus kiiremaks. Vene turu jaoks tuleb teha kvaliteedihüpe transpordis ehk tuua liinile uued mugavad reisirongid ning tihendada sõidugraafikuid.
    Investeeringud kaugematele turismiturgudele peavad olema proportsioonis külastajate arvuga, kes Eestis tegelikult käivad. Näiteks Aasia turistide arv protsentuaalselt küll kasvab, kuid arvuliselt on numbrid marginaalsed.
    II Huvipakkuvad sündmused pikendavad turismihooaega
    Eesmärk on, et turismi madalhooajal oleks üle Eesti rohkem rahvusvahelisi kultuuri- ja spordiüritusi. Koostamisel on nimekiri üritustest, mille korraldajatega tahetakse teha pikemat ja püsivamat koostööd.
    Tallinnasse on kavas rajada suur konverentsikeskus.
    Samuti vajab Eesti aastaringset kogu perele mõeldud atraktsiooni a la Disneyland või Tivoli. Ka selle asukohana nähakse eelkõige Tallinna.
    III Tõmbe- ja väljasõidukeskuste arendamine
    Eesti on tinglikult jagatud 4 piirkonnaks ehk tõmbekeskuseks: Tallinn ning põhja, lõuna ja lääne regioon.
    Kõige aluseks on regionaalsed arenguplaanid, mis lähtuvad külastaja teekonnast - alates reisi sihtkoha valikust ja lõpetades reisielamuse jagamisega. Kõige olulisem on atraktiivne ja võimalusterohke külastuskeskkond.
    Tõmbekeskus saab olla ainult siis tugev, kui piirkonnas on väga tugevaid väljasõidukeskuseid. Kõik 4 regiooni peavad määratlema oma piirkonnas kõige olulisemad turismitooted ja atraktsioonid ehk ettevõtjad, kellega koostööd teha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.