Setomaa Turismitalo omanik Laivi Mesikäpp rääkis, et veekogu otsustati rajada turismitalu juurde eelkõige seetõttu, et varem oli sama koha peal veekogu olnud. Lõuna-Eesti pinnas on allikarohke, mistõttu oli vaja vaid veekogu sügavamaks muuta ning piiritleda.

“Samuti on tiigike Lõuna-Eesti majapidamistele väga omane, nad on nagu sukk ja saabas,” lisas ta.

Turismitalu juures asuv veesilm on kujuga, millel on jutustada oma lugu. Kui veekogu näiteks lennuki pardalt silmitseda, võib näha, et see meenutab jalajälge. “Setu kultuuri kontekstis võiks mõelda, et ehk on Peko olnud see, kes on üle Setomaa läinud ja oma jalajälje maha jätnud, mis on hiljem veega täitunud,” jutustas Mesikäpp.

Ka Liblik kinnitas, et vesi on puhkekeskuse külastajatele atraktiivne ning kuna tiike on kaks, on ka võimalused suuremad. “Ühe tiigi ääres saab kaladele toitu visata, teises tiigis ujuda,” lisas ta.

Veekogude rajamise heade külgede kõrval on ettevõtjatel tulnud tegeleda ka mõningate muredega.

Mesikäpp rääkis, et mõni aasta tagasi tuli neil tegeleda kevadise sulavee probleemiga, sest turismi­talu asub mäe all. “Siis oli meil seda vett tõesti palju, kohe nii palju, et ulatus tiigiäärse maja trepini. See tegi küll murelikuks,” rääkis ta. Ette­võte korrigeeris tiigi ülejooksu ning enam pole seda probleemi esinenud.

Sarnase probleemiga on silmitsi seisnud ka Liblik, ent temagi ütles, et kuna veekogud rajati niiskele alale, oli enne tarvis kaevata umbes kilomeetripikkune kraav.

Ulm sõnas, et veekogu vajab ka hoolitsemist, sest ilma selleta võib kena veesilm oma välimuse kaotada. “Kui veekogu ei puhastata ja selle eest hoolt ei kanta, siis väiksemad veekogud võivad muutuda kiiresti silmailu asemel mudamülkaks, seetõttu tuleb juba rajamisel ette näha vahendeid veekogu hoolduseks,” hoiatas Ulm.

Kui tegemist on väiksemat tüüpi veekoguga, siis piisab üldjuhul kaldaala niitmisest ja mingi aja järel veekogu põhja setetest puhastamisest. Kui aga on tegemist suurema veekoguga, siis on mõistlik hoolduse teemal nõu pidada eksperdiga, kes oskab anda suuniseid, kuidas hooldada veekogu nii, et veekogu elustik ei saaks kahjustatud.

Liblik ja Mesikäpp kinnitasid, et tiigi eest hoolitsevad nad ise ning selleks eraldi teenust ei kasuta – üldiselt tuleb puhtana hoida tiigi kallas ning põhjast liigne hein eemaldada.

Kui palju maksma läheb?

Veekogu rajamise hind sõltub sellest, missugustesse tingimustesse see rajatakse. Pinnase- ja kaevetöid tegeva Kivison Trans OÜ esindaja Kaido Kivisilla sõnul maksab keskmise tiigi (20 meetrit lai, 20 meetrit pikk ning kolm meetrit sügav) rajamine umbes 2000 eurot. Seda aga ainult ideaalsete tingimuste puhul, mis ei eelda lisamasinate kasutamist, et materjali näiteks kuhugi transportida.Tiigi rajamine võtab keskmiselt aega kolm-neli päeva.Kivisilla sõnul tuleks tehisveekogu loomist tükk aega planeerida. Üks esimesi samme on kaevata maa sisse umbes paari-kolme meetri sügavune auk ning mõne kuu jooksul vaadata, kas auku tuleb vett või ei. Kui ei, siis pole ilmselt asukoht veekogu rajamiseks piisavalt hea.Veesoont võib ju otsida ka kuldsõrmuse või pajuvitsaga. Kivisilla sõnul ei tasuks neissegi viisidesse skeptiliselt suhtuda.Kui sobiv koht välja vaadatud, ei jäägi muud üle, kui suured masinad maakamara kallale lasta. Kõigepealt tuleb eemaldada huumusekiht, et sellega pärast veekogu kallas haljastada. Kaevatakse alati seestpoolt väljapoole, et kaldad jääksid lauged. Kivisilla sõnul on parim veekogu põhi kas savine või paekivine, vee muudab häguseks näiteks kruusane ja liivane põhi. Võimalik on panna veekogu põhja ka alusmaterjali.

Tasub teada

Kuhu rajada tiik?

Kõige paremini sobib tiik paika, kus on juba liigniiske ala või looduslik lohk.Tuleb vältida sissevoolu ehk kraavi suubumist tiiki.Tiigi põhjakallas peaks olema päikesele avatud.Paiga valikul tuleb jälgida, et veekogu ei jääks otseselt puude alla, sest siis põhjustavad langenud lehed ja oksa­risu vee kiiret roiskumist.Tiik võiks olla laugete kallastega.Veekogu ei tasu planeerida tänava äärde eesaeda. Müra, heitgaaside ning teetolmu tõttu ei viibita seal nagunii ning veesilm kaotab oma mõtte.Kindlasti rajage veekoguni ka jalgtee – uudishimulike küla­liste ürgse instinkti rahuldamiseks, mis sunnib meid alateadlikult vett katsuma.Allikad: Aianduskeskuse Hortes kodulehekülg ning brošüür “Tiigid ja nende rajamine” (autorid: Ilona Lepik, Hanno Zingel, Riinu Rannap ning Voldemar Rannap).