- OMX Baltic0,66%292,89
- OMX Riga0,26%911,75
- OMX Tallinn1,73%1 923,26
- OMX Vilnius0,49%1 262,69
- S&P 5000,17%6 852,04
- DOW 30−0,47%47 337,32
- Nasdaq 0,46%23 833,79
- FTSE 100−0,16%9 701,37
- Nikkei 2252,12%52 411,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%93,3
- OMX Baltic0,66%292,89
- OMX Riga0,26%911,75
- OMX Tallinn1,73%1 923,26
- OMX Vilnius0,49%1 262,69
- S&P 5000,17%6 852,04
- DOW 30−0,47%47 337,32
- Nasdaq 0,46%23 833,79
- FTSE 100−0,16%9 701,37
- Nikkei 2252,12%52 411,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%93,3
Irene Annus: kodanikupalk – ilus idee, ohtlik tegelikkus
Kodanikupalk vähendaks inimeste valmisolekut seista iseenda heaolu ja ka oma riigi eest, kirjutab palgateadlikkuse mõiste autor ja koolitaja Irene Annus.
Kodanikupalk on justkui kaasaegne vastus inimese turvatunde vajadusele – idee, et riik maksab kõigile kodanikele sõltumata sissetulekust igakuiselt toetust. Tegelikkuses on see petlik lihtsustus keerulisele probleemile.
Täna, 2025. aastal, ei ole üheski riigis kodanikupalka rakendatud püsivalt ja täies ulatuses tervele elanikkonnale. Mitmed riigid on seda katsetanud piiratud mahus või kasutavad osaliselt sarnaseid põhimõtteid. Eesti riigi seisukohalt on kodanikupalk võimatu nii majanduslikult kui ka julgeolekulistel põhjustel.
Minu vaade põhineb 15+ aasta praktilisel kogemusel palgateadlikkuse koolitaja ja nõustajana. Olen näinud sadu olukordi, kus inimesed tunnevad, et nad ei saa oma tööelus edasi liikuda. Mitte seetõttu, et neil oleks puudu haridusest või tööalasest võimekusest, vaid seetõttu, et puuduvad teadmised ja oskused, kuidas iseenda väärtuse eest tööturul seista. Kodanikupalga idee mitte ei lahenda seda probleemi, vaid süvendab.
Kust tuleb raha?
Raha kodanikupalgaks tuleks sinult ja minult ehk meilt – ikka ja alati maksavad maksumaksjad toetused kinni. Iga toetuse puhul on katteallikaks uute maksude kehtestamine või maksutõus.
Seotud lood
Tesla asutaja Elon Musk visioneerib nüüd universaalset kõrgsissetulekut, mis oleks enamat universaalsest baassissetulekust ehk paljuräägitud kodanikupalgast, kirjutab teemaveebi Finantsuudised toimetaja Villu Zirnask.
Kriis tuleb kohast, kust me ei oska seda oodata
Tööjõu kärped tehnoloogiaettevõtetes on esimene märk trendist, et suur osa töötajatest asendatakse masinatega ning selleks tuleb nüüd ja kohe valmistuda, kirjutab investor ja konsultant Sergei Anikin.
Tehisaru puhul peavad üksikisikud, ettevõtted ja erakonnad hüppama juba kiirendavale rongile. Õnneks liigub see praegu veel niisuguse kiirusega, et hüppaja kaela ei murra, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisintellekt ise pole võluvits, mis reedese tööpäeva ära kaotab. Tulemus sõltub teadlikust juhtimisest, kirjutab ajajuhtimise asjatundja Ardo Reinsalu.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele