Irus köetakse õhku

Veebruaris käivitatud Iru jäätmepõletustehas töötab juba peaaegu täisvõimsusel, prügiautod muudkui veavad koormaid ning koostootmisjaamas toodetud elektri müügiga pole probleeme. Kuid suvekuudel ei ole midagi peale hakata suurema osaga toodetud soojusest. Kuum aur jahutatakse maha jaama kõrval hiiglaslikus koonusekujulist pütti meenutavas gradiiris. Aasta peale läheb selliselt õhku umbes viiendik toodetud soojusest, seda on 80 000–90 000 MWh.

Samal ajal ei ole soojuse müügiga mingeid probleeme linna poole jääval Urmas Sõõrumaa ehitatud, vahepeal Prantsuse suurkontsernile Dalkia ja nüüd Kristjan Rahule kuuluval Väo koostootmisjaamal. Puiduhaket ja vähesel määral turvast põletav Väo jaam töötab täisvõimsusel ning  soojus läheb praeguseks samuti Rahu omandusse jõudnud Tallinna Küttele.

Ressursi kasutamise mõttes üsnagi veidra olukorra lahkamiseks peame tagasi minema kolme aasta tagusesse aega, kui riigikogus oli arutlusel monopolide ohjeldamise seadus.

Liive märgib veel, et ega Eesti Energiale ka ei meeldiks, kui keegi otsustaks praegu investeerida uude tootmisvõimsusesse ja lükkaks neid seepeale kõrvale. “Me investeerisime 100 miljonit ­eurot ja meil on ka vaja soojuse müügiks mingisugust kindlust,” ütleb ta.

Talvel tuleb mängu Iru. Võrguettevõttel tuli uue seaduse järgi hakata soojamüüja leidmiseks konkursse korraldama. Kuna talvisel kütteperioodil Väo jaama võimsusest ei piisa, korraldaski Tallinna Küte puudujääva soojusenergia tootja leidmiseks eelmisel aastal konkursi. Selle võitis Iru jaam ning neilt ostetakse soojust siis, kui Väo jaama võimsusest ei piisa. Samuti sõlmis Tallinna Küte lepingu konkursil teisele kohale jäänud OÜga AuraGen, mis pakkus Iru jaamast kallimat hinda. Aura­Genilt ostetakse soojust, kui ka Iru võimsusest ei piisa. AuraGeni omanikud on Arti Arakas, Hannes Tamjärv ja Frank Õim.

Õim on Postimehele öelnud, et firma ehitab Lasnamäele 76 MW võimsusega hakkpuidu- ja turbakatlamaja, mis peaks tööle hakkama 2015. aastal. Katlamaja ehitatakse Väo jaama juurde.

Kuid pöördume tagasi 2010. aastasse. Enne seaduseelnõu teist hääletust riigikogus andis tollal Tallinna Kütet juhtinud Rahu suhtekorraldaja Meelis Kubitsa initsiatiivil Äripäevale intervjuu, milles rääkis, et tema karvast kätt ei ole mõtet küll monopolide ohjeldamise seaduseelnõu “monopoliseerimise” taga näha.

Arakas eitab seost Väo jaamaga. Küll tunnistas Rahu kokkusaamisi Reformierakonna otsustajate Michali ja Rain Rosimannusega. “Kohtusin Rosimannusega riigikogus, kui meie ettepanekuid tutvustasin. Kristen Michalit tunnen põgusalt juba mitu aastat, kohvikus oleme korra istunud,” rääkis Rahu 2010. aasta juunis.

Kui Prantsuse suurkontsern Dalkia müüs 2011. aasta jõulude eel Rahule 85 protsenti koostootmisjaama aktsiatest, võis ta pressikonverentsil tõdeda, et tegemist on maailmas unikaalse jaamaga, mille kogu soojus maha müüakse.

Üks  Arco Vara asutajatest, Rahu hea sõber ­Arti Arakas rääkis siis Äripäevale, et tema teadis tehingust juba mõnda aega varem ning oli Rahule nõu ja jõuga abiks, kuid oma raha ta sellesse projekti ei investeerinud.

Küll tegi Arakas Reformierakonnale monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmise järel kaks suurt annetust – kokku kolm miljonit krooni ehk ligi 192 000 eurot.

Kas annetusel on seadusega seos? “Absoluutselt mitte. Ma isegi ei teadnud, et parlament on midagi sellist menetlenud, aga praegu te harisite mind. Siin ei ole mingit seost,” sõnab Arakas küsimuse peale, kas seadus  ja tema annetused on omavahel kuidagi seotud.

Küll liigub linna peal ettevõtjate seas jutt, kuidas Arakas olevat ühes väiksemas seltskonnas rääkinud, et Rahu ostis jaama ära tema rahadega.

Miks Teid ikkagi Väo jaamaga seostatakse? “See on kellegi väljamõeldis ja minuga ei ole seal mingitki seost. Ma võtan seda juttu kui huumori valdkonda kuuluvat. Energeetikaäris vaatan ma suurte tegemisi kõrvalt,” märgib Arakas.

Rahu kinnitab samuti, et Araka annetuste tagant ei maksa teda küll otsida, ehkki ka tema on kuulnud kõlakaid, et Arakat peetakse Väo jaama ja nüüd ka Tallinna Kütte peamiseks omanikuks. “Need jutud on häirivad. See ei vasta absoluutselt tõele, mina ei anna kontrolli ettevõttes ära,” märgib Rahu kindlalt. Rahu sõnul ei ole tal kelleltki vaja raha saada, ta on seda varem isegi piisavalt teeninud.

Küll on ta Arakaga plaani pidanud, et nende ­AuraGeni katlamaja projekti koos Altius grupi ettevõtetega võiks liita Rahu Utilitasega Seni ei ole mehed allkirjadeni jõudnud.

Reform seisis Väo huvide eest

2007. aasta riigikogu valimiste eelsetel kuudel, kui poliitikud olid sukeldunud aktiivsesse valimiskampaania ajajärku, arutas lõpetav riigikogu koosseis meie kõigi rahakotti siiani väga oluliselt mõjutavat elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.Seadusega määrati kindlaks, kui palju hakkavad taastuvenergia tootjad saama toetusi, mida kogutakse igal kuul elektritarbijatelt.Majandusministeerium oli oma arvutused teinud ja esitanud need koos eelnõuga riigikogusse. Samal ajal käis toetust saama hakkavate ettevõtjate nii varjatud kui ka varjamata lobi. Kõik tahtsid poliitikutele selgeks teha, millised ikkagi peavad toetusemäärad olema.Enamiku lobistajate jaoks ootamatu, kuid samas meeldiva üllatusena lisati riigikogu majanduskomisjonis eelnõusse majandusministeeriumi arvutustest oluliselt suuremad dotatsioonid. Need põhinesid Väo koostootmisjaama tasuvusarvutustel.Nii tõusis näiteks tõhusa koostootmise käigus toodetud elektri ostuhind 72 protsenti – 47 Eesti sendilt 81-le, toetus koostootmisjaamas elektri tootmisele kasvas riigikogus lausa 212 protsenti – 16 Eesti sendilt 50-le sendile.2010. aasta juulis kirjutas Äripäev uuriva loo tollastest otsustest ja nende tagamaadest. Nimelt tegi Väo jaama omanik Urmas Sõõrumaa seaduseelnõu arutamise ajal neljale parlamendierakonnale kokku 13 poole miljoni krooni suurust annetust. Keskerakond sai valimiskampaaniate õlitamiseks 2 miljonit ning Reformierakond, IRL ja Rahvaliit igaüks 1,5 miljonit.Tollal veel Sõõrumaa äia nimel olnud firmale kuulus siis elektrijaama plaanivast ettevõttest 75 protsenti. Ülejäänud 25 protsenti kuulus juba 2006. aasta suvest ASile Tallinna Küte, mille juhatuse liige oli Kristjan Rahu.2009. aasta veebruaris alustas Väo jaam täisvõimsusega tööd ja Sõõrumaale kuuluv ettevõte müüs osaluse Väo jaamas 500 miljoni krooni eest Prantsuse suurkontsernile Dalkia. Sõõrumaa ettevõtte U.S. Invest eelmise aasta majandusaruandes märgitakse, et mullu laekus osaluse müügist täiendavalt 1,7 miljonit eurot.See, et suuremate toetuste seadusesse panemist ei suvatsenud riigikogu isegi põhjendada, pahandas tookord ka õiguskantsler Allar Jõksi.“Hea õigusloome tava kohaselt peavad seadusloomes tehtavad otsused olema läbipaistvad ja põhjendatud. Põhjendamine on seda olulisem, mida olulisema muudatusega on tegemist,” märkis Jõks 2007. aasta suvel. Oluliste muudatuste selgitamine on Jõksi hinnangul vajalik poliitilise korruptsiooni vältimiseks.Kuid Jõks jäi oma vastuseisus üksinda. Umbes samal ajal tuli reformierakondlane Rain Rosimannus välja arvamusega, et Jõks ei sobi õiguskantslerina jätkama. Ja nii ka läks.

Kaja Kallas: Mind seob konfidentsiaalsuskohustus

2010. aasta sügisel Reformierakonnaga liitunud Kaja Kallas ütles, et monopolide ohjeldamise seaduse menetlemise ajal ta erakonna liige ei olnud ning teda seob advokaadi konfidentsiaalsuskohustus.

Küsimused Kallasele: Esindasite toona Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingut. Miks selline säte Reformierakonna initsiatiivil seadusesse lisati? Oli see suuresti ka Teie lobitöö tulemus? Kellega Te Reformierakonnas seda arutasite, kellega sel teemal kohtusite?Kuidas Te praegu riigikogu majanduskomisjoni juhina hindate olukorda, kus prügipõletustehas, mille kütuse ehk jäätmete teket ei ole võimalik hooajaliselt piirata, peab küllaltki suure osa toodetud soojusenergiast maha jahutama, samal ajal kui puiduhakkel töötaval Väo jaamal on 12 aastaks tagatud kogu soojuse mahamüümine?

Kaja Kallas vastas: “Ma ei kuulunud sel ajal Reformierakonda ega seadusemuudatuste sisu üle otsustajate hulka. 2010. aastal esindasin Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingut advokaadina ja mind seob advokaadi konfidentsiaalsuskohustus.”

Heinam: Viiendiku soojuse jahutamine on väga vähe

Iru elektrijaama arendusjuhi Urmo Heinami sõnul jääb elektrijaamal seadusest tingitud põhjustel müümata viiendik aasta jooksul toodetud soojusest, mis on aga paljude teiste jaamadega võrreldes väga vähe ning projekt on kasulik.Järgneb intervjuu Heinamiga:

Kui palju jääb prügipõletusjaamas toodetud soojusest seadusest tulenevatel põhjustel müümata? Iru jäätmeenergia­plokk saab müüa ca 80 protsenti toodetud soojusenergiast, müümata jääb ca 20 protsenti soojusest ning seda eelkõige seetõttu, et suviste ilmadega ei jätku kahele suurele jaamale soojuskoormust. See on aga piisav, et võiksime nimetada jäätmeenergial toimiva jaama ärimudelit kasulikuks ja jätkusuutlikuks ning saame aasta läbi pakkuda stabiilset keskkonnasõbralikku jäätmekäitlusteenust.

Kas nõustute, et tegemist on soojusenergia suures mahus raiskamisega? Igasugusel elektritootmisel tekib paratamatult ka jääksoojust – kuuma õhu eraldumist protsessis raiskamiseks me ei nimetaks. Nagu öeldud, siis valdava osa soojusenergiast saame siiski kaugküttevõrku müüa ning võrreldes nii mõne teise Eestisse rajatud soojuselektrijaamaga kui ka muu ­Euroopaga on 20% väga vähe.

Kui palju võiks jaam selle soojuse müügiga teenida? Sellele küsimusele on raske vastata, sest soojuseäri on rangelt konkurentsiameti kontrolli all. Soojust tootvatele ettevõtetele on kehtestatud lubatud tootluse piirid. Seega ühelt poolt saaksime küll mahtu juurde, ent teisalt korrigeeriks konkurentsiamet väljamüügi hinda. Täiendava mahu pealt saadav tulu oleks pigem marginaalne.

Kas näete olukorra muutmiseks lahendusi? Oleme seisukohal, et tagantjärele selliste otsuste muutmine ei ole mõistlik. Kui jaamad on rajatud tuginedes ühele regulatsioonile, siis tuleb investeeringute kaitsmiseks nende juurde jääda. Tõsi on see, et omal ajal kehtestatud regulatsioon ei arvesta kütuste eripära. Näiteks jäätmete puhul ei ole hooajaliselt kütuse tootmist võimalik piirata – jäätmeid tekib inimestel ka suvel – ning seetõttu on stabiilse jäätmekäitlusteenuse tagamiseks tähtis, et jaam töötaks ka siis, kui soojust täies mahus müüa ei õnnestu. Näiteks ­Euroopas on mitmel pool just jäätmeenergiajaamad soojuse turul esimesed müüjad.

 

Kommentaar

Seaduse menetluse ajaks tekkis ühisrinne

Kristjan Rahu, soojaärimeesMa ei eita, et monopolide ohjeldamise seaduse ajal oli meil koordineeritud ühisrinne ja mina protsessis aktiivne. Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu kaudu esindasime 50 soojaettevõtet, kohalikke omavalitsusi. Oli näha, et seadused ja praktika kippusid majandusministeeriumi kaudu olema üsna Eesti Energia soovide nägu.Arusaadav, et Eesti Energia oli mures, kuna Iru suurinvesteeringul ei olnud siis veel soojamüügi lepinguid. Nüüd on mured maas, sest nad sõlmisid meiega lepingu.Kindlasti ei ajanud ma era­asju, vaid üldisi asju. Seadus sai üsna hea, tarbija huvid on sellega kaitstud. Nüüd saame vanad jõujaamad viia üle kohalikele taastuvkütustele, mis aitab langetada sooja hinda.Näiteks Utilitase opereeritavas Jõgeva küttevõrgus langeb sooja hind tänavu üle 20 protsendi ja sama palju järgmisel aastal Raplas.Protsessist on võitnud ka rahastajad – pangad ja KIK näiteks, kes pikaajalise investeerimiskindluseta sinna sektorisse raha ei anna. Samas ei võitnud Väo jaam seadusega küll midagi. Oleks Iru jaam saanud valmis enne Väo jaama, saaksime praegu meie suvel soojust vähem müüa. Paraku on soojatarbimine suvel kõvasti väiksem.

 

Taust

Seaduseparandused ja annetused

2010.aasta kevadel esitas Reformierakonna fraktsioon monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu teisel lugemisel parandusettepaneku, millega Väo jaam sai 12 aastaks eksklusiivõiguse soojuse müügiks.Konkurentsiamet saatis seepeale riigikogu majanduskomisjonile kirja, et nad ei toeta ettepanekut, sest see piirab oluliselt vaba konkurentsi ning kolmanda osapoole juurdepääsu kaugküttevõrgule.Kristen Michal kinnitas siis ERRi­le, et kellegi monopoolsust ei taheta seadustada ja ka hinnatõusu ei tule. Kui Väo ei suudaks pakkuda soojust odavama hinnaga kui Eesti Energia uus prügijaam, siis peaks Väo kas hinda alandama või laskma võrku Eesti Energia soojuse, märkis ta.17. juunil 2010 võttis riigikogu 52 poolthäälega seaduse vastu. Lisaks Reformierakonna, IRLi ja roheliste saadikutele hääletasid seaduse poolt kaks sotsi. Vastu olid kaks keskerakondlast ja parteitu Jaan Kundla.30. juunil 2010 jättis president Toomas Hendrik Ilves seaduse välja kuulutamata, kuna see läks tema hinnangul põhiseadusega vastuollu ega taganud nõutud määral tarbijate kaitset.2. juulil 2010 annetas Arti Arakas Reformierakonnale kaks miljonit krooni (ligi 128 000 eurot).3. augustil 2010 kogunes riigikogu erakorralisele istungjärgule, tehes seadusesse mõned muudatused. Seaduse poolt hääletas 53 saadikut ja vastuhääli kogunes 30.5. augustil 2010 kirjutas president seaduse kehtestamise otsusele alla.4. oktoobril 2010 annetas Arakas Reformierakonnale miljon krooni (63 900 eurot).21. detsembril 2011 avalikustati, et Kristjan Rahu ostab Dalkialt 85 protsenti Väo jaama osalusest. Rahu sõber Arti Arakas rääkis, et teadis tehingust juba palju varem ning ta oli nõu ja jõuga abiks. Küll lükkas ta tagasi kuuldused, et ta on varjatult omanikeringis.