Tunnel Helsingisse tuleb enne Saaremaa silda

Kõige olulisem on see, et Eesti pealinn asuks siis märksa suuremas linnastus, oleks osa kahemiljonilisest keskusest. Suur keskus on tänapäeval igasuguse arengu aluseks. Poole miljoni elanikuga keskus ei ole maailma mõistes kuigi suur.

Tabav näide. Konverentsil “Äriplaan 2014” Helsingi-Tallinna tunnelist rääkinud Joakim Helenius põhjendas väga selgelt, miks oleks vaja rohkem ja tihedamini neid kahte linna omavahel siduda. Seejuures tõi ta tabava näite Malmöst ja Kopenhaagenist. Käisin ise omal ajal Malmös ja imetasin, et linn on nii lähedal Kopenhaagenile, aga nii tagasihoidlikult arenenud. See oli enne, kui nende vahele sild ehitati, pärast selle valmimist algas kohe suur areng.

Tunneli ehitamine ei peaks siiski olema Eesti arengu eesmärk. Eesmärk peab olema ikka jõukas kodanik, palju jõukaid kodanikke, mitte niivõrd tunnelit omav riik. Tunnel saab olla vaid eeldus või vahend jõukuse kasvuks siinkandis. Eeldus, et Tallinn saab maailmakaardile, ning Helsingi saab veel rohkem maailmakaardile, kui ta juba on. Mõlemale linnale tuleb see kasuks, täiesti kindlasti.

Küsimus on ka selles, mis on meile tähtsam – kas Rail Baltic või tunnel Helsingisse. Tunnel oleks põhimõtteliselt Eesti arengule tähtsam, aga uuele raudteele keskendumine on praegu praktilisem. Rail Balticut ei saa kõrvale heita, see on juba käegakatsutav, aga tunnel praegu veel ei ole.

Tunneli võimalikku valmimisaega on muidugi raske ennustada. Tõenäoliselt  käivad tulevased tunneliehitajad praegu alles lasteaias. Aga usun, et Euroopa Liidu transpordiühenduste võrk jõuab kunagi nii kaugele, et lisaks lennukile saab Soomest ka auto ja rongiga otse Euroopasse sõita.

10 aastat mõtlemisaega. Rail Balticu puhul on praegu optimistlik prognoos, et aastal 2023 ehk kümne aasta pärast sõidame me sellel uuel raudteel Varssavi kaudu Berliini. Saame näha, aga põhimõtteliselt on meil seega veel 10 aastat mõtlemisaega, et tunneliga reaalselt tegutsema hakata.