Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tunnel Helsingisse tuleb enne Saaremaa silda

    Küllap saab Helsingi-Tallinna tunnel kunagi ka olema. Usun, et enne kui Saaremaa sild. Täpsemalt - nende kahe linna vahele on põhimõtteliselt vaja ühendusteed. Kas see on nüüd sild või tunnel, pole nii oluline. Mulle tundub, et silda oleks lihtsam ja odavam ehitada, kuid sellest teavad rohkem juba geoloogid ja ehitus­spetsialistid. Aga olgu siis tinglikult pealegi tunnel, mina kirjutaksin sellele igal juhul kahe käega alla.

    Kõige olulisem on see, et Eesti pealinn asuks siis märksa suuremas linnastus, oleks osa kahemiljonilisest keskusest. Suur keskus on tänapäeval igasuguse arengu aluseks. Poole miljoni elanikuga keskus ei ole maailma mõistes kuigi suur.
    Tabav näide. Konverentsil “Äriplaan 2014” Helsingi-Tallinna tunnelist rääkinud Joakim Helenius põhjendas väga selgelt, miks oleks vaja rohkem ja tihedamini neid kahte linna omavahel siduda. Seejuures tõi ta tabava näite Malmöst ja Kopenhaagenist. Käisin ise omal ajal Malmös ja imetasin, et linn on nii lähedal Kopenhaagenile, aga nii tagasihoidlikult arenenud. See oli enne, kui nende vahele sild ehitati, pärast selle valmimist algas kohe suur areng.
    Tunneli ehitamine ei peaks siiski olema Eesti arengu eesmärk. Eesmärk peab olema ikka jõukas kodanik, palju jõukaid kodanikke, mitte niivõrd tunnelit omav riik. Tunnel saab olla vaid eeldus või vahend jõukuse kasvuks siinkandis. Eeldus, et Tallinn saab maailmakaardile, ning Helsingi saab veel rohkem maailmakaardile, kui ta juba on. Mõlemale linnale tuleb see kasuks, täiesti kindlasti.
    Küsimus on ka selles, mis on meile tähtsam – kas Rail Baltic või tunnel Helsingisse. Tunnel oleks põhimõtteliselt Eesti arengule tähtsam, aga uuele raudteele keskendumine on praegu praktilisem. Rail Balticut ei saa kõrvale heita, see on juba käegakatsutav, aga tunnel praegu veel ei ole.
    Tunneli võimalikku valmimisaega on muidugi raske ennustada. Tõenäoliselt  käivad tulevased tunneliehitajad praegu alles lasteaias. Aga usun, et Euroopa Liidu transpordiühenduste võrk jõuab kunagi nii kaugele, et lisaks lennukile saab Soomest ka auto ja rongiga otse Euroopasse sõita.
    10 aastat mõtlemisaega. Rail Balticu puhul on praegu optimistlik prognoos, et aastal 2023 ehk kümne aasta pärast sõidame me sellel uuel raudteel Varssavi kaudu Berliini. Saame näha, aga põhimõtteliselt on meil seega veel 10 aastat mõtlemisaega, et tunneliga reaalselt tegutsema hakata.
  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.