Tunnel Helsingisse tuleb enne Saaremaa silda

Kõige olulisem on see, et Eesti pealinn asuks siis märksa suuremas linnastus, oleks osa kahemiljonilisest keskusest. Suur keskus on tänapäeval igasuguse arengu aluseks. Poole miljoni elanikuga keskus ei ole maailma mõistes kuigi suur.

Tabav näide. Konverentsil “Äriplaan 2014” Helsingi-Tallinna tunnelist rääkinud Joakim Helenius põhjendas väga selgelt, miks oleks vaja rohkem ja tihedamini neid kahte linna omavahel siduda. Seejuures tõi ta tabava näite Malmöst ja Kopenhaagenist. Käisin ise omal ajal Malmös ja imetasin, et linn on nii lähedal Kopenhaagenile, aga nii tagasihoidlikult arenenud. See oli enne, kui nende vahele sild ehitati, pärast selle valmimist algas kohe suur areng.

Tunneli ehitamine ei peaks siiski olema Eesti arengu eesmärk. Eesmärk peab olema ikka jõukas kodanik, palju jõukaid kodanikke, mitte niivõrd tunnelit omav riik. Tunnel saab olla vaid eeldus või vahend jõukuse kasvuks siinkandis. Eeldus, et Tallinn saab maailmakaardile, ning Helsingi saab veel rohkem maailmakaardile, kui ta juba on. Mõlemale linnale tuleb see kasuks, täiesti kindlasti.