Polli prügila rahastamise vaidlus jätkub

OÜst Polli Prügila kuulub veerand Tartu linnale. Abilinnapea Raimond Tamm märkis, et KIK on teinud mõistliku otsuse ning jäätmekäitlusturul toimunud muutuste tõttu pole Eestis enam vajadust veel ühe prügila järele. Sama kinnitas ka Viljandi abilinnapea Rein Triisa. Hiljuti pani Viljandi linn oma 5protsendilise osaluse Polli Prügilas ühe ­euroga müüki. Valga linn on samuti juba varem väljendanud soovi projektist väljuda.

KIKi juhatuse otsuse järgi ei ole OÜ-le Polli Prügila võimalik toetust maksta riigiabiga seotud vastuolude ja muutunud eelduste tõttu, lisaks ei ole taotleja ja projekt muutunud turuolukorra tõttu jätkusuutlik, toetuse saajal ei ole projekti elluviimiseks piisavalt vahendeid ja projekti eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Euroopa Komisjon peab toetust riigiabiks. Kaks aastat tagasi tehtud KIKi rahastamise otsus oligi tingimuslik, kuna enne raha andmist pidi ­Euroopa Komisjon kinnitama, et tegemist ei ole keelatud riigiabiga. Selle aasta märtsis saabunud Euroopa Komisjoni esindaja kirjas nimetatakse toetust riigiabiks. Vahepealsel ajal on tööle hakanud ka Eesti Energia Iru jäätmepõletustehas ning olemasolevadki prügilad on pidanud prügi puudusel väravaid koomale tõmbama.

Järgmisel esmaspäeval saavad Polli Prügila osanike esindajad kokku, et arutada, mis ettevõttest saab. Praeguseks ongi tekkinud kummaline olukord, kus omavalitsused, kelle roll peaks selles prügila projektis väga oluline olema, ei soovi enam edasi vaielda ja ettevõttele lisakulusid teha. Samas on Polli Prügila advokaadid vaidlustanud KIKi otsuse.

“See edasivaidlemine tähendab ka osanikele finantsilisi kohustusi ja mina olen veendunud, et Viljandi volikogu sellele teele küll ei lähe,” märkis Triisa.

Seda, et kohalikud omavalitsused ei pea projektis osalemist enam vajalikuks, ei sega Polli Prügila juhatuse liikme Aivar Moksi sõnul edasi vaidlemast ning kui kohus ütleb, et raha ei saa, alles siis on asi ka selge.

“KIK peaks siin ka enda süüd nägema, tegid rahastamise otsuse ja kas nad ei suutnud siis prognoosida, mis turul juhtuma hakkab? Paar aastat hiljem tühistasid otsuse. Äriprojektidega on aga nii, et kui sa nendega kaua venitad, siis elu läheb vahepeal mööda,” viskas Moks kivi ka KIKi kapsaaeda.

Omanikud rahastavad. Projektide ja uuringute peale on Polli Prügila kulutanud aastate jooksul 22 000 eurot, ettevõtte mullune kahjum oli 10 000 eurot. Kes finantseerib praegu vaidlusi? “Eks raha omanike käest tuleb, aga ega need summad ei ole nüüd nii suured ka,” lausus Moks.

Kui kohalikele omavalitsustele kuulub 35 protsenti Polli Prügilast, siis ülejäänud osa kontrollib MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (LEA). Selle taga on peamiselt MTÜdega Eesti Pakendiringlus, Elektroonika­romu ning Eesti Rehviliit seotud äriseltskond, eesotsas Anti Tammeoksaga. Moksi sõnul tulebki edasivaidlemise initsiatiiv enamusosanikult.

KIKi rahastamise taotluse tühistamise otsuses märgitakse, et Polli Prügila peaks eelduslikult väljendama kohalike omavalitsuste avalikke huve ehk täpsemalt seda, et jäätmekäitlus oleks korraldatud võimalikult keskkonnahoidlikult, mõistlikult ja soodsalt. KIK leiab, et avalik huvi mitte teha tõenäoliselt vähemalt sellisel kujul mittevajalikku ja tõenäoliselt ka jätkusuutmatut mitme miljoni euro suurust investeeringut kaalub üles võimaliku OÜ Polli Prügila huvi, isegi kui see peaks mingil põhjusel kokku langema avaliku huviga.

 

KIK tegi mõistliku otsuse

Raimond Tamm, Tartu abilinnapeaVõrreldes mõne aasta taguse ajaga on olukord Eesti jäätmeturul praeguseks oluliselt muutunud. Avatud on Iru jäätmete põletustehas, kus tegelikult jäätmeid põletatakse väga keskkonnasõbralikult ja saadakse elektri- ja soojusenergiat. Selles olukorras ei ole kohane enam rääkida prügi ladestamisest, see ei ole mõistlik. Meie hinnangul ei ole Polli prügilasse plaanitud ladestusalal perspektiivi ning meie arvates on KIK teinud mõistliku otsuse.

 

Polli prügila sündis Tammeoksa lobitööna

Jäätmekäitlusringkondades teatakse, et Polli prügila projekti veab Anti Tammeoks – jäätmeäri üks peamine kulissidetagune niiditõmbaja. Just Tammeoksa lobitööd peetakse määravaks, miks keskkonnaministeeriumis otsustati 2008. aasta sügisel lisada riigi jäätmekava eelnõusse Lõuna-Eestisse prügila rajamine.2008. aasta alguses oli MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus ostnud Karksi vallalt 4,5 miljoni krooniga 8,1 ha suuruse prügimäe kinnistu. Mittetulundusühingu liikmed olid siis tootjavastutusorganisatsioonid Eesti Pakendiringlus, Eesti Rehviliit ja Eesti Elektroonikaromu ning jäätmekäitlusettevõtted Cleanaway, Resk ja Adelan Prügivedu.Ostja lubas Karksi vallale rajada sinna 2009. aastaks Eesti kuuenda prügimäe.2010. aasta suvel allkirjastas Reformierakonda kuuluv tollane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi määruse, millega avas KIKi kaudu rahastatava meetme Kagu-Eestisse prügila rajamiseks. Otsus tekitas jäätmeäriga seotud inimestes imestust, kuna oli teada Eesti Energia plaan rajada Iru soojusjaama kõrvale jäätmepõletusplokk. Tamkivi põhjendas 2011. aasta alul Äripäevale meetme avamist, et see tehti enne seda, kui selgus plaan rajada Iru prügipõletustehas.2011. aasta kevadel sai Keit Pentusest keskkonnaminister ja ühtlasi KIKi nõukogu esimees. Sama aasta juulis otsustas KIKi juhatus toetada Polli prügila rajamist 3,2 miljoni ­euroga, seda aga tingimusel, kui saadakse Euroopa Komisjonist seisukoht, et tegemist ei ole keelatud riigiabiga.2012. aasta suvel algatas keskkriminaalpolitsei kriminaalasja Tammeoksa, Mario Sootna ja veel mitme nendega seotud ettevõtja suhtes, kuna kahtlustuse järgi tegelesid nad eurotoetuste KIKilt väljapetmisega.2013. aasta kevadel teatas Euroopa Komisjon, et Polli prügila toetuse näol on tegemist riigiabiga.2013. aasta juulis tunnistas KIKi juhatus kaks aastat varem tehtud rahastamise otsuse kehtetuks.

 

Polli Prügila vaidlustas ka 2011. aasta suvel KIKi otsuse tingimusliku rahaeraldamise kohta. “Oleme seisukohal, et käesoleva toetuse näol ei ole tegemist riigiabiga, sh lubatud riigiabiga ega grupierandiga, mistõttu puudub vajadus teatise esitamiseks Euroopa Komisjonile. Õiguskindluse huvides teatise esitamine pärast taotluse rahuldamist rikub vaide esitaja ­õigusi,” oli Polli Prügilat esindava advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaadi abi Paul Kerese seisukoht toona ­KIKile esitatud vaides. Vaide esitaja arvates tekkis neil edasise viivituse tõttu ka varaline kahju.Vaide esitamine oli samas mõneti ootamatu, sest sama aasta 25. märtsil KIKis toimunud kohtumisel ütles Polli Prügila nõukogu liige Anti Tammeoks, et edaspidiste vaidluste vältimiseks on oluline Euroopa Komisjonilt saada kinnitus riigiabi loa kohta. Ta märkis, et see on mõistlik, isegi kui vastuse saamiseks kulub kuus kuud.