Polli prügila rahastamise vaidlus jätkub

OÜst Polli Prügila kuulub veerand Tartu linnale. Abilinnapea Raimond Tamm märkis, et KIK on teinud mõistliku otsuse ning jäätmekäitlusturul toimunud muutuste tõttu pole Eestis enam vajadust veel ühe prügila järele. Sama kinnitas ka Viljandi abilinnapea Rein Triisa. Hiljuti pani Viljandi linn oma 5protsendilise osaluse Polli Prügilas ühe ­euroga müüki. Valga linn on samuti juba varem väljendanud soovi projektist väljuda.

KIKi juhatuse otsuse järgi ei ole OÜ-le Polli Prügila võimalik toetust maksta riigiabiga seotud vastuolude ja muutunud eelduste tõttu, lisaks ei ole taotleja ja projekt muutunud turuolukorra tõttu jätkusuutlik, toetuse saajal ei ole projekti elluviimiseks piisavalt vahendeid ja projekti eesmärki ei ole võimalik saavutada.

Euroopa Komisjon peab toetust riigiabiks. Kaks aastat tagasi tehtud KIKi rahastamise otsus oligi tingimuslik, kuna enne raha andmist pidi ­Euroopa Komisjon kinnitama, et tegemist ei ole keelatud riigiabiga. Selle aasta märtsis saabunud Euroopa Komisjoni esindaja kirjas nimetatakse toetust riigiabiks. Vahepealsel ajal on tööle hakanud ka Eesti Energia Iru jäätmepõletustehas ning olemasolevadki prügilad on pidanud prügi puudusel väravaid koomale tõmbama.

Kommentaar

KIK tegi mõistliku otsuse

Raimond Tamm, Tartu abilinnapeaVõrreldes mõne aasta taguse ajaga on olukord Eesti jäätmeturul praeguseks oluliselt muutunud. Avatud on Iru jäätmete põletustehas, kus tegelikult jäätmeid põletatakse väga keskkonnasõbralikult ja saadakse elektri- ja soojusenergiat. Selles olukorras ei ole kohane enam rääkida prügi ladestamisest, see ei ole mõistlik. Meie hinnangul ei ole Polli prügilasse plaanitud ladestusalal perspektiivi ning meie arvates on KIK teinud mõistliku otsuse.

 

Kronoloogia

Polli prügila sündis Tammeoksa lobitööna

Jäätmekäitlusringkondades teatakse, et Polli prügila projekti veab Anti Tammeoks – jäätmeäri üks peamine kulissidetagune niiditõmbaja. Just Tammeoksa lobitööd peetakse määravaks, miks keskkonnaministeeriumis otsustati 2008. aasta sügisel lisada riigi jäätmekava eelnõusse Lõuna-Eestisse prügila rajamine.2008. aasta alguses oli MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus ostnud Karksi vallalt 4,5 miljoni krooniga 8,1 ha suuruse prügimäe kinnistu. Mittetulundusühingu liikmed olid siis tootjavastutusorganisatsioonid Eesti Pakendiringlus, Eesti Rehviliit ja Eesti Elektroonikaromu ning jäätmekäitlusettevõtted Cleanaway, Resk ja Adelan Prügivedu.Ostja lubas Karksi vallale rajada sinna 2009. aastaks Eesti kuuenda prügimäe.2010. aasta suvel allkirjastas Reformierakonda kuuluv tollane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi määruse, millega avas KIKi kaudu rahastatava meetme Kagu-Eestisse prügila rajamiseks. Otsus tekitas jäätmeäriga seotud inimestes imestust, kuna oli teada Eesti Energia plaan rajada Iru soojusjaama kõrvale jäätmepõletusplokk. Tamkivi põhjendas 2011. aasta alul Äripäevale meetme avamist, et see tehti enne seda, kui selgus plaan rajada Iru prügipõletustehas.2011. aasta kevadel sai Keit Pentusest keskkonnaminister ja ühtlasi KIKi nõukogu esimees. Sama aasta juulis otsustas KIKi juhatus toetada Polli prügila rajamist 3,2 miljoni ­euroga, seda aga tingimusel, kui saadakse Euroopa Komisjonist seisukoht, et tegemist ei ole keelatud riigiabiga.2012. aasta suvel algatas keskkriminaalpolitsei kriminaalasja Tammeoksa, Mario Sootna ja veel mitme nendega seotud ettevõtja suhtes, kuna kahtlustuse järgi tegelesid nad eurotoetuste KIKilt väljapetmisega.2013. aasta kevadel teatas Euroopa Komisjon, et Polli prügila toetuse näol on tegemist riigiabiga.2013. aasta juulis tunnistas KIKi juhatus kaks aastat varem tehtud rahastamise otsuse kehtetuks.

 

Taust

Polli Prügila vaidlustas ka 2011. aasta suvel KIKi otsuse tingimusliku rahaeraldamise kohta. “Oleme seisukohal, et käesoleva toetuse näol ei ole tegemist riigiabiga, sh lubatud riigiabiga ega grupierandiga, mistõttu puudub vajadus teatise esitamiseks Euroopa Komisjonile. Õiguskindluse huvides teatise esitamine pärast taotluse rahuldamist rikub vaide esitaja ­õigusi,” oli Polli Prügilat esindava advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaadi abi Paul Kerese seisukoht toona ­KIKile esitatud vaides. Vaide esitaja arvates tekkis neil edasise viivituse tõttu ka varaline kahju.Vaide esitamine oli samas mõneti ootamatu, sest sama aasta 25. märtsil KIKis toimunud kohtumisel ütles Polli Prügila nõukogu liige Anti Tammeoks, et edaspidiste vaidluste vältimiseks on oluline Euroopa Komisjonilt saada kinnitus riigiabi loa kohta. Ta märkis, et see on mõistlik, isegi kui vastuse saamiseks kulub kuus kuud.