Arumäe: sisemaiste hindade tõus raskendab eksportijate elu

Kõige rohkem kukkus augustis eksport Venemaale, seda juba mitmendat kuud järjest. Venemaa majanduskasv on viimasel ajal märgatavalt aeglustunud ning seal ei oodata lähiajaks ka paranemist, vastupidiselt Lääne- ja Põhja-Euroopa majandustele.

Samuti võib kütuseimpordi jätkuvast vähenemisest 40 protsendi võrra välja lugeda jätkuvat langust veonduse ja laonduse sektorile, mis aasta esimeses pooles väga tugevalt majanduskasvu numbrit allapoole tõmbas.

Samal ajal aga jätkavad sisemaised hinnad tõusu, mis paneb need eksportijad raskemasse olukorda, kes sisemaiseid sisendeid kasutavad, ehk et Eestis toodetud toodangu konkurentsivõime võrreldes imporditavaga väheneb. Sisemaised hinnad tõusevad aina enam ka palgatõusu tagajärjel, eriti kohalike teenuste hinnad. Kuigi inflatsioon on järjepidevalt aeglustunud, seda eriti imporditavate asjade mõju tõttu, on mittereguleeritavate hindade tõus olnud märksa kiirem kui üldine inflatsioon: 3,1 protsenti.

Kuigi meie sisemaine inflatsioon on jätkuvalt kõrgem kui Eurotsoonis (septembris 1,1 protsenti), kulgeb see sarnaselt sealsega langevas trendis. Septembris alanes inflatsioon päris märgatavalt, 2,9 protsendilt augustis 2,1 protsendile septembris.

Kõige märgatavam hinnalangus toimus hariduskuludes, mis sai toimuma haridusreformi tagajärjel. Hariduskulud vähenesid kuuga 16 protsenti ja aastaga 15 protsenti. Tasuta kõrgharidusest võidavad otsest ja lühiajaliselt mõõdetavat rahalist kasu siiski vähesed ning hinnaindeksis on hariduskulude osakaal 1,7 protsenti. Seega oleks ilma kõrghariduse odavnemiseta tarbijahinnaindeks kuuga langenud 0,1 protsenti ja aastatõus oleks olnud 2,3 protsenti. Mis tähendab, et septembris odavnesid ka mitmed muud asjad, sealhulgas kütus, toit ja tervishoid. Toidu odavnemine on seotud sügise saabumisega ja köögiviljade valmimisega ikka endiselt sügiseti.