• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Triin Messimas: laenutaotleja ei tea tihti, kas ta jaksab laenata

    Positiivne krediidiregiser aitaks laenuandjatel ja -taotlejatel paremini laenamisega kaasnevaid riske hinnata, leiab SEB eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimas.

    Bigbanki juhatuse liige Kaido Saar tõstatas Äripäeva lehes positiivse krediidiregistri rajamise idee.
    Küsimustele vastab Triin Messimas:
    Mida arvate positiivsest krediidiregistrist? Kas see on hea/halb mõte ja miks? SEB pooldab nn positiivse krediidiregistri rajamise mõtet. Krediidiandjatel on võimalik kasutada vaid info maksehäirete kohta, puudub aga võimalus saada andmeid laenutaotlejate olemasolevate laenukohustuste kohta (v.a krediidiandja enda poolt varem samale isikule antud laenude info). Sellise registri olemasolu oleks kasulik laenutehingu mõlemale osapoolele - nii krediidiandjale kui ka -saajale, sest võimaldaks laenutaotleja krediidivõimelisust kiiresti ja efektiivselt objektiivsele allikale tuginedes analüüsida.
    Tänane probleem ei ole mitte selles, et kahtlustaksime laenutaotlejaid oma kohustuste kohta teadlikult vale või puuduliku info andmises, kuivõrd selles, et laenutaotlejal endal ei pruugigi olla täpset ülevaadet oma kohustuste suurusest uue laenuprojekti analüüsimise hetkel ning sellise info hankimine on üsna ajakulukas ja tülikas - näiteks tuleb laenutaotlejal sageli pöörduda erinevate pankade ja muude krediidipakkujate poole, et täpsustada oma kohustuste suurus või nende puudumine, küsida vastavaid kinnituskirju jne.
    Laenuandja vastutuseks on kindlaks teha, kas laenutaotleja on jätkusuutlikult võimeline uut laenu teenindama, suutes samal ajal probleemideta edasi teenindada ka olemasolevaid finantskohustusi. Täna on ainuke võimalus kliendi olemasoleva laenukoormuse kindlakstegemiseks kliendilt endalt saadav informatsioon, mistõttu toob laenu taotlemine taotlejale kaasa vajaduse hankida täiendavat infot ja dokumente erinevatest allikatest. Kas see register võiks teha laenud odavaks, näiteks tarbimislaenu intress alaneks? Kuidas see aitaks kaasa probleemsete laenude vähenemisele? Selline register lihtsustaks ja efektiivistaks laenutaotluste analüüsimist ning muudaks analüüsi kvaliteetsemaks. Oodatavaks tulemuseks oleks tõepoolest tänasest täpsemad hinnangud laenutaotlejate krediidivõimelisusele ja seeläbi väiksem risk probleemlaenude tekkeks. Vähem probleemlaene tähendab perspektiivis aga kindlasti ka seda, et laenuandjad suudavad oma klientidele paremaid laenutingimusi pakkuda. Kas see register võiks inimeste privaatsust rikkuda/häirida? Nõusoleku oma kohustuste kohta andmete edastamiseks annaks laenutaotleja ise.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Miks plaanib ELMO emiteerida aktsiaid turuhinnast kõrgemal?
ELMO Rent plaanib investoritele pakkuda uusi aktsiaid turuhinnast kõrgemal. Miks? Ettevõtte asutaja usub, et aktsia on tegelikult väärt rohkem. Investor Ivar Mägi arvab, et samm on õigustatud ning võimaldab investoritel, kes firmasse usuvad, neile kasvuks täiendavat raha anda.
ELMO Rent plaanib investoritele pakkuda uusi aktsiaid turuhinnast kõrgemal. Miks? Ettevõtte asutaja usub, et aktsia on tegelikult väärt rohkem. Investor Ivar Mägi arvab, et samm on õigustatud ning võimaldab investoritel, kes firmasse usuvad, neile kasvuks täiendavat raha anda.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.