Väikesed ehitusfirmad vähendavad riigihangete osa

“2013. aastal on oodata Balti riikide ehitusturu mahu langust. See on peamiselt seotud eeldatava riigihangete mahu vähenemisega tulenevalt Euroopa Liidu 2007.–2013. aasta eelarveperioodi lõppemisest ning ebaselgusest järgmise, aastate 2014–2020 eelarveperioodi vahendite jagunemise suhtes,” teatas Merko Ehitus tänavu esimese poolaasta aruandes. Samal põhjusel prognoosib ka ehitusettevõtjate liit Eestis ehitusmahu vähenemist.

Mitme maakonna edukad ehitusfirmad plaanivad just seepärast riigihangete osa vähendada. Kui Tartu peakontoriga ehitusfirma E&G keskendus seni peamiselt riigihangetele, siis järgnevatel aastatel panustatakse eraturule ja kinnisvaraarendusele. “Meil moodustavad riigihanked 97–98 protsenti müügitulust. Tahame, et 20–30 protsenti oleks erahankeid ja 10 protsenti võiks olla kinnisvaraarendus,” ütles ehitusjuht Artur Fjodorov. “Nagu investoridki, nii ka meie üritame hajutada. Laienemine ja kogu meeskonna suurenemine on ettevalmistus järgnevateks raskemateks aegadeks,” lisas ta.

Tegevus muutub mitmekesisemaks. Tunamullu pea kolm miljonit eurot käivet teinud E&G kavatseb laieneda uute töötajate värbamise teel. Lehekuulutuse kaudu otsitakse tegevjuhti, ehitusjuhti, juristi, objektijuhti ning teisi spetsialiste. Fjodorov toob personaliotsingu peapõhjuseks käibe mahu suurenemise. Tegevuse laiendamine tähendab ka tegevusvaldkonna mitmekesistumist.

Fjodorovi sõnul saab ehitussektoris palju abi infotehnoloogiast, seetõttu panustab ettevõte ühtlasi dokumentatsiooni digitaalkujule viimisesse. Ehitusjuhi kinnitusel saavad konkurentsieelise need, kelle tegevus on IT-põhine. Ühe näitena tõi Fjodorov projektijuhid, kes seni on pidanud palju aega kulutama korduvate paberite täitmisele, kuid võiksid samal ajal planeerida või juhtida, nagu näevad ette põhilised tööülesanded. “Pool päeva on raisus selle pärast, mida masin võiks meie eest ära teha,” märkis ehitusjuht, kelle teatel on firma seadnud järgmise aasta eesmärgiks kogu paberimajanduse digitaliseerimise.

Järgnevaks aastaks prognoosib E&G ehitusmahu vähenemist, eriti raskeks võib minna suurettevõtetel. Fjodorov näeb oma firmale siiski käibe kasvu. “Mida vähem inimesi objektil tegutseb, seda kasumlikum ettevõttele. Me valmistumegi selleks, et saaksime järgmisel aastal sama meeskonnaga rohkem teha,” selgitas ehitusjuht.

Põllumajanduses oodatakse PRIA toetustevoore. Lääne-Virumaa ehitusfirmas Sõmeru Vara moodustavad riigihanked praegu ligikaudu kolmandiku ning 2015. aastaks tahetakse seda märgatavalt vähendada. “Me ehitame väga palju põllumajandusobjekte,” selgitas ettevõtte juht Raigo Moik. Tema ütlusel on firma sunnitud riigihangete kaudu tööd otsima, sest riigilt pole saada põllumajandusobjektide ehitamiseks väga palju toetusi.

Ka Moik prognoosib järgmisel aastal ehitusmahu vähenemist, kuid seab fookuse ülejärgmisele aastale, kui algab taas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetuste uus voor. “Nii mõnigi objekt jäetakse PRIA voore ootama. Ei ole mõtet ilma toetuseta ehitada, kui aastal 2015 on võimalik seda saada,” selgitas Moik. Näiteks 40protsendiline toetus oleks tema sõnul ehituses vägagi suur raha, mis võib olla piisav põhjus mõni töö edasi lükata.

Konkreetseid lähituleviku ettevalmistusi eelmisel aastal pea kahe miljoni eurose käibe saavutanud Sõmeru Vara juht ei plaani, pigem keskendutakse seniste mahtude täitmisele ning siis vaadatakse edasi, mis hakkab ületuleval aastal juhtuma.

Riigihangetel osalemise kohta ütles Moik, et seni peab riik olulisimaks kriteeriumiks hinda. “Keegi ei sea oma elu selle järgi, et ostab ainult kõige odavamat,” ütles Moik, kes ei pea riigi sellist eelistust kõige paremaks mooduseks. Firmajuht soovitab riigil jätta ametnikele rohkem valikuvõimalusi.

Töötajaid lahti ei lasta. Rapla maakonna ehitusettevõtte OÜ Erek osanik ja juhatuse liige Kaur Vaabel tunneb samuti, et praegu jääb riigihangete nõrgimaks kohaks madalaima hinna poliitika. “Kõige väiksema raha eest kõige paremat asja ei saa,” märkis ta. Vaabeli hinnangul on raske teha kvaliteetset tööd, kui ei suudeta maksta vastavat hinda. Kaasomanik Rein Iila lisas, et lähiajal ei kavatse ettevõte konkreetselt riigihangetele keskenduda, sest praegu moodustab see üldmahust vaid 10 protsenti. “Jõudumööda vaatame. Mis meile sobib, sinna teeme pakkumise,” selgitas ta.

Iila sõnul pole peamiselt fassaaditöid tegeval Erekil viimasel ajal väga hästi läinud, kuid sellegipoolest säilitab ta optimismi. “Meil on nii konkreetne nišš, see on üldiselt väga perspektiivikas asi,” ütles Iila, kes loodab peamiselt tellijate võimalustele raha leida. Vaatamata praegusele kesisele olukorrale ei kavatse Erek ühestki püsitöötajast loobuda. “Kõik on juba sissetöötatud inimesed, kelle peale saab kindel olla. Ainult nii saab teha kvaliteetselt ja hästi,” kiitis Iila töökollektiivi.

Lähitulevikku silmas pidades hindab Iila erasektori kaasatust loiuks, sest suuremad elamud ja korrusmajad tellivad ehitustöid enamasti vaid KredExi abiga. Kui tellijatel tekib võimalus KredExit kaasata, siis saab Erek ka töötama hakata.

Alltöövõtud vähenevad. Erinevalt mitme konkureeriva ehitusettevõtja soovist vähendada riigihangete osa plaanib Äripäeva koostatud Põlva maakonna TOPis kolmanda koha saavutanud Santex teha vastupidi. “Kavatsen kindlasti hakata rohkem osalema, sest alltöövõtud vähenevad,” ütles Santexi omanikust juht Heiki Mäesaar. Tema firmas on juba tänavuse aasta lõpuks oodata mahu vähenemist kuni kolmandiku võrra.

“Targem on ise peatöövõtjana osaleda riigihankes kui oodata, kuni keegi tööd pakub,” täpsustas firmajuht. Tema ettevõttes moodustavad riigihanked veidi üle poole. Riigihangete vähenemist Mäesaar ei pelga, sest tihenevas konkurentsis ootab ta tellijate jaoks soodsamaid võimalusi.

Ka Santex peab riigihangete puhul nõrgimaks küljeks hinnast lähtumist. “See ei ole alati mõistlik,” ütles ta. “Mõni riik ei vali ikkagi madalaimat hinda. Pakkumise lähteülesanded oleks vaja konkreetsemaks viia, sest mõnikord pakutakse väga imelikke asju, mida ei loegi välja,” lisas Mäesaar.

Suuri muudatusi ei kavatse eelmise aasta 1,2 miljoni eurose käibega lõpetanud Santexi omanik firmas sisse viia, sealhulgas jääb samaks töötajate arv ning pigem rakendatakse ümberõpet ja täiendkoolitust. Seega ei tohiks ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Indrek Petersoni prognoositud 10 000 töötaja kadumine Põlvamaa eelmise aasta edukaimat ehitusfirmat mõjutada.

Omaarendused saavad oluliseks. Oktoobris NCC Ehituse juhtimist alustanud Toomas Alle ütles hiljutises online-intervjuus, et ehitusfirmade lähituleviku ettevalmistusel saab võtmesõnaks omaarendus. Nende realiseerimisel pidas ta oluliseks seda, et üritatakse pakkuda turule toodet, mis on optimaalse hinna ja kvaliteedi suhtega. Küsimuse peale, milline on ehitusturg Eestis 2014. aastal, vastas Alle, et maht väheneb ja konkurents suureneb. “Edukad on need, kellel on varasemal perioodil ettevalmistatud projekte, sealhulgas omaarendused, et raske aeg üle elada. Ettevõtte finantsvõimekus on ka äärmiselt oluline,” rääkis ta.