Väikesed ehitusfirmad vähendavad riigihangete osa

Fjodorovi sõnul saab ehitussektoris palju abi infotehnoloogiast, seetõttu panustab ettevõte ühtlasi dokumentatsiooni digitaalkujule viimisesse. Ehitusjuhi kinnitusel saavad konkurentsieelise need, kelle tegevus on IT-põhine. Ühe näitena tõi Fjodorov projektijuhid, kes seni on pidanud palju aega kulutama korduvate paberite täitmisele, kuid võiksid samal ajal planeerida või juhtida, nagu näevad ette põhilised tööülesanded. “Pool päeva on raisus selle pärast, mida masin võiks meie eest ära teha,” märkis ehitusjuht, kelle teatel on firma seadnud järgmise aasta eesmärgiks kogu paberimajanduse digitaliseerimise.

Järgnevaks aastaks prognoosib E&G ehitusmahu vähenemist, eriti raskeks võib minna suurettevõtetel. Fjodorov näeb oma firmale siiski käibe kasvu. “Mida vähem inimesi objektil tegutseb, seda kasumlikum ettevõttele. Me valmistumegi selleks, et saaksime järgmisel aastal sama meeskonnaga rohkem teha,” selgitas ehitusjuht.

Põllumajanduses oodatakse PRIA toetustevoore. Lääne-Virumaa ehitusfirmas Sõmeru Vara moodustavad riigihanked praegu ligikaudu kolmandiku ning 2015. aastaks tahetakse seda märgatavalt vähendada. “Me ehitame väga palju põllumajandusobjekte,” selgitas ettevõtte juht Raigo Moik. Tema ütlusel on firma sunnitud riigihangete kaudu tööd otsima, sest riigilt pole saada põllumajandusobjektide ehitamiseks väga palju toetusi.

Ka Moik prognoosib järgmisel aastal ehitusmahu vähenemist, kuid seab fookuse ülejärgmisele aastale, kui algab taas põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetuste uus voor. “Nii mõnigi objekt jäetakse PRIA voore ootama. Ei ole mõtet ilma toetuseta ehitada, kui aastal 2015 on võimalik seda saada,” selgitas Moik. Näiteks 40protsendiline toetus oleks tema sõnul ehituses vägagi suur raha, mis võib olla piisav põhjus mõni töö edasi lükata.

Konkreetseid lähituleviku ettevalmistusi eelmisel aastal pea kahe miljoni eurose käibe saavutanud Sõmeru Vara juht ei plaani, pigem keskendutakse seniste mahtude täitmisele ning siis vaadatakse edasi, mis hakkab ületuleval aastal juhtuma.

Riigihangetel osalemise kohta ütles Moik, et seni peab riik olulisimaks kriteeriumiks hinda. “Keegi ei sea oma elu selle järgi, et ostab ainult kõige odavamat,” ütles Moik, kes ei pea riigi sellist eelistust kõige paremaks mooduseks. Firmajuht soovitab riigil jätta ametnikele rohkem valikuvõimalusi.

Töötajaid lahti ei lasta. Rapla maakonna ehitusettevõtte OÜ Erek osanik ja juhatuse liige Kaur Vaabel tunneb samuti, et praegu jääb riigihangete nõrgimaks kohaks madalaima hinna poliitika. “Kõige väiksema raha eest kõige paremat asja ei saa,” märkis ta. Vaabeli hinnangul on raske teha kvaliteetset tööd, kui ei suudeta maksta vastavat hinda. Kaasomanik Rein Iila lisas, et lähiajal ei kavatse ettevõte konkreetselt riigihangetele keskenduda, sest praegu moodustab see üldmahust vaid 10 protsenti. “Jõudumööda vaatame. Mis meile sobib, sinna teeme pakkumise,” selgitas ta.

Iila sõnul pole peamiselt fassaaditöid tegeval Erekil viimasel ajal väga hästi läinud, kuid sellegipoolest säilitab ta optimismi. “Meil on nii konkreetne nišš, see on üldiselt väga perspektiivikas asi,” ütles Iila, kes loodab peamiselt tellijate võimalustele raha leida. Vaatamata praegusele kesisele olukorrale ei kavatse Erek ühestki püsitöötajast loobuda. “Kõik on juba sissetöötatud inimesed, kelle peale saab kindel olla. Ainult nii saab teha kvaliteetselt ja hästi,” kiitis Iila töökollektiivi.